Kuidas me Jumalale ja P2iksele palju l2hemale j6udsime

Piret 2ratas meid vara. Pool 9. Aga ega me sellep2rast kohe yles t6usnud. Veerand 10 olime nagu niuhti yleval, sest kell 10 pidi meid peale v6tma kuldne Infiniti ja viima meid praktiliselt maailma l6ppu. Tervis on t2itsa korras, t2name kysimast.


10 mintsi peale kymmet olimegi auto peal. Marttil l2ks lihtsalt pikemalt. Hetked iseendaga. V6i j2i hommikusook hiljaks v6i mida iganes.

Auto juures kohtusime enda autojuhiga, kelle nimi oli praktiliselt nagu Sulev. Linnast v2ljumine v6ttis meil tohutult palju aega. Asi oli selles, et me pidime t2na kindlasti ujuma minema ja siis selgus kurb t6siasi, et Maria oli kyll kaasa v6tnud kahed bikiini rinnahoidjad, aga mitte yhtegi paari pykse. Ikka juhtub. Ta ostis endale mitte rohkem kui 4 minutiga uued bikiinid, oleks pykse eraldi myydud, oleks ta ainult pyksid v6tnud.

Mingi tunni aja p2rast olimegi v6tnud suuna Tbilisist yles p6hja poole, kus kulgeb Gruusia s6jatee. Sinna teele j2i erinevaid vaatamisv22rsusi ja k6rged m2ed. H2sti ilus vaatepilt. Yldiselt h6lmavad need vaatamisv22rsused endas enamasti kirikuid v6i kloostreid, kuhu nagu 6igeusus kombeks, tohivad naised siseneda kaetud pea ja seelikuga. Mehed pikkades pykstes. Meil olid peaaegu k6ik riided valesti, aga 6nneks jagatakse kiriku ukse taga suuri p6llesid ja r2tikuid, mis saab siis endale strateegilistesse kohtadesse ymber t6mmata.

Tee oli v2ga kehv- auklik, aga selle eest h2sti kitsas. Kulges serpentiinina m2gede vahel, all oli kogu aeg kuristik. Aga meie autojuht oli tore. Ta oli 42- aastane soliidne h2rrasmees, ilusti riides. Maria teadis r22kida, et neil siin on firmariided v2ga olulised. Et kui nad palgap2eval raha k2tte saavad, siis soogiga olgu, kuidas on, aga yks paar Armani kingi TULEB osta. Mees, kelle nimi ikkagi ei olnud p2ris Sulev, aga Zura, r22kis vene keelt. Kohe alguses teatas Martti, et talle vene keeles r22kida h2sti meeldib, ainult et praktikat on kogu aeg nii v2he, ja hakkas kohe Suleviga igasugu asju r22kima. Naljakas oli j2llegi see, et vaatamata osaliselt t2itsa seosetutele s6nadele m6istis Sulev teda tihti poole lause pealt ja tegi suhtlemise kohe palju lihtsamaks. M6nikord j2i jutu m6te siiski ka talle hoomamatuks. See juhtus enamasti siis, kui Martti ytles n2iteks, et "gdjee zdes b6l?" v6i "jaa njee pjol" v6i yritas korduvalt vaenlase kohta "nemets" oelda. Et tema teada itaalia keeles on vaenlane umbes nii ja et miks ta siis vene keeles samamoodi ei v6iks olla. Zura sai sellest j2llegi aru ja ytles, et vaenlane on vrag ja siis me naersime k6ik koos. See vrag ununes Marttil muidugi momentselt 2ra ja ta r22kis edasi j2lle nemetsidest, aga siis me saime juba k6ik aru, et ta tegelikut ei m6elnud selle all sakslasi. Vist.

Seal m2gedes on v2ga palju allikaid, peaaegu igayhe juures neist tegime me ka peatuse, sest vesi oli erakordselt mineraaliderikas v6i lihtsalt jube kasulik. Proovisime p2he papahasid ja tegime pilti, sest me n2gime ikka harukordselt naljakad v2lja. Ostsime n2ksimiseks endale kivi peal p2ikse k2es kuivatatud viinmarja moosi, mis kaugelt n2gi v2lja nagu kuivanud suitsuvorsti nahk, aga maitses t2itsa kenasti.

S6ita planeerisime Kazbeki asulasse. Ma ei julge kirjutada linn, sest ma pole selles p2ris kindel. T6us oli planeeritud 3000 meetrini. Seal asus kuulus Gerketsi mungaklooster. Tee oli endiselt kohutav ja vaatepilt m2gedele jube ilus. S6itsime mooda erinevatest kyladest, mis yldiselt ei n2inud v2ga kenad v2lja. Umbes 2500 meetri peal j6udsime Gudauri asulasse, mis on Gruusia p6hiline suusakeskus. Isegi praegu olid seal m6ned m2etipud lumised. Temperatuur oli j2rsult langenud olles seal umbes 23 kraadi. Aga me trotsisime kylma ilma ja liikkusime edasi. Martti r22kis vahetpidamata vene keeles.

L6puks, kui 6hk juba v6rdlemisi h6re oli, j6udsime Kazbekki. See asub yleval natuke enne Vene piiri. Sealt kylast oli meil veel vaja tublisti t6usta, aga mehed olid keset teed yhe augu kaevanud, kuhu nad planeerisid paigaldada yhte kasti, Mis t2hendas, et me l2hme edasi kas jalgsi v6i kohaliku Nivaga. Otsustasime ennast mitte katkestada ja lasime s6idutada Nivaga 30 lari eest tippu. S6it oli muljetavaldav, loe ohtlik. Ma pole kindel, et nt. t2di Kadri oleks nutmata seda l2binud. Me tegime sellest ka yhe video, aga sel on n2ha ainult hyplemist.

Tipus asus mungaklooster, kus oli 10 pluss 1 asukat (koer, kes ehmatas Eve poolusrnuks). Klooster oli vana, u 11 sajandist. Mungad tulid sinna u 6 aastat tagasi. Meie Evega olime juba ennast varustanud vastavate riietega, Martti loomulikult mitte, aga temagi sai omale p6lle. Panime p6lema m6ned kyynlad, soovisime oma riivatuid soove ja kus mujal need ikka t2ide l2heksid kui seal soovides. Unustasime soovida, et sealt m2e otsast t2ie tervisega uuesti alla saaksime. No 6nneks ikkagi saime.

Seej2rel viis meie autojuht meid yhte kohalikku soogikasse sooma, esialgu andsime sisse tellimuse, selles meie ei osalenud, andsime end autojuhi turvalistesse k2tesse. Soogi ootamise ajaks s6itsime Vene piiri 22rde, seal olid h2sti suured m2ed, millest pilti teha ei tohtinud. Ja suundusime tagasi sooma.

Ja sealt ta tuli, esimeseks ylisuur hatsapuri, mille n2ol on tegu saiasarnase juustupirukaga, oli v2ga hea, selle juurde s6ime tomatisalatit, mis oli ka ylihea, siis saabus shashl6kk ja siis olime juba eriti t2is k6htudega. 2gisesime. Ja siis nad saabusid. 20 hinkaali. Me ei tahtnud enam yhtegi, aga pidime. Tahan meelde tuletada, et kui me k2isime yks p2ev soomas, siis kolme peale s6ime vaevu 2ra 10 hinkaali ja olime taiesti t2itunud, aga mida pidime me nyyd tegema. Andsime endast parima ja v6tsime Piretile kaasa 10 hinkaali. Piretile v2ga hinkaalid meeldivad. Kui olime soomise l6petaud, pani Martti j2lle kohatut. K6rval toas oli mingi p2evane jooma, kus olid toostid, sitarrem2ng, palju syya, yhes6naga k6ik nagu peab. Laul ja sitarrem2ng vaikisid ainult hetkeks, kui toodi uued soogid ja siis l2ks laul j2lle edasi. Ja siis teatab Martti oma parimas vene keeles, et just sinna peole tahaks Maria minna, siis vaikus ja ka Martti saab aru, millise n6medusega ta hakkama on saanud. Meie Evega ei pahandunud ja autojuht oli ka Martti olemusest selleks hetkeks aru saanud.

Anyway, suutsime vaevu autosse kobida ja hakkasime tagasi kimama. Sulev s6itis v2ga h2sti. Tee peal kohtusime paljude karvaste lehmade ja eeslitega. Isegi yhte sebrat n2gime. Vist. Ja hobuseid. Ja siis yhte imelikku kuue jalaga looma, mis, nagu l2hemal vaatlusel selgus, oli teise selga roninud eesel. Lihtsalt. Need lehmad ja eeslid koperdasid nagu kogu aeg tee peal ees ja kui me Sulevilt kysisime, et kuhu nad k6nnivad, siis ytles ta iseenesest m6istetava n2oga, et koju. Ja kui me kysisime, et kust nad teavad, kus nende kodu on, siis Sulev ytles, et kust nad siis ei tea. Saate aru, need grusiinid on isegi oma lehmad v2lja 6petanud, et need iseseisvalt koju tuleksid ja et nad ise jumala eest midagi tegema ei peaks.

Kuna Marial olid ju ikkagi ostetud uued slaavi bikiinid, siis me pidime ikkagi ujuma ka j6udma. Sulev viis meid h2sti ilusasse kohta, kus kynkal asus klooster ja ymberringi olid m2ed. Vaatepilt nagu s6rmuste isandas. Ja seal oli yks h2sti puhta vee ja t2iesti savise p6hjaga veehoidla v6i midagi taolist. Maria pani endale selga t2iesti tuttuued bikiinid ja noh, need olid mikroskoopilised. Ta oli ju kulutanud nende ostmiseks oma 4 minutit ja veidi alahinnanud kabariite. Aga v2hemalt strateegilised piirkonnad olid kaetud ja ujumas saime k2idud. Sulev tegi samal ajal meile kaldale l6kke, mis oli eriliselt romantiline. Kuivasime ja r22kisime j2lle eesti-vene-gruusia suhetest.

Peale seda pidime me kindlasti veel bussijaamast l2bi minema, et teada saada, kuidas me ometi Armeeniasse liikuma hakkame. Ainult kolmveerand tundi asjaajamist (ma ytlesin, et nad toimetavad aeglaselt, aga sinna juurde j6uavad 2ra r22kida terve maa ja ilma lood) ja juba oligi selge, et Jerevani s6idame me...taksoga. Nii tuleb k6ige m6istlikum, sest rong s6idab sinna peaaegu 24 tundi, aga auto ainult 4. Ja aega on meil v2he. Ega me siianigi ei tea, kas meie Armeenia viisad on valmis v6i mitte, aga me ei m6tle praegu sellele.

Sulev t6i meid kenasti koju. Kinkisime talle pudeli Vana Tallinnat ja ta oli selle yle v6rdlemisi 6nnelik. Siis me veel ootasime natuke aega Jaani, aga tema saabumist me ei n2inudki, sest tukk tuli enne peale.