Which clock is aquaparks? (I.Paul)

Hommik. Kell on kymme. K2rgatus. Tundub, et majas on toimunud plahvatus v6i v2hemalt tulistamine. K6ik on vaikselt oma tubades, keegi liigutada ei julge. Ootavad. Midagi ei j2rgne. Magavad edasi.
Hommikusook, oleme suhteliselt napis6nalised, sest me ei ole t2na need, kes me olime eile. Hommikusooki vyrtsitab aga Eve oma pikantse looga sellest, kuidas ta kell 10 tualettruumi minnes peaga vastu ust jooksis. Sellest ka see kohutav k2rgatus. Ainult korra lendasid h6bedased molekulid silme ees ja verd ei jooksnud kuskilt. Ei, 2rge muretsege, k6ik on h2sti. Isegi sinikat pole. Mis see uks heale k6vale peale ikka teeb.

T2na hommikul olime eranditult k6ik v2ga aeglased. Unist hommikut muutis elavamaks koputus uksele, kust me kyll kedagi ei ootanud. Ega Maria ei tahtnudki ust avada, aga l6puks ytles h22l ukse tagant, et ta on s6ber. Lasime sisse. See oli Armin, Reinu hea s6ber. Ta teadis meist k6ike ja ytles, et ta on iga p2ev siin korteris salaja k2inud, kui meid kodus pole. Ahah. Pakkusime talle kohvi ja veits piredat seltskonda, aga ta oli meiega v2ga tore. Muuhulgas tegi ettepaneku 6htul s6ita vaatama veel ilusaid kohti Jerevani ymbruses, et ta organiseerib meile auto. Me Mariaga olime n6us, sest meil on t2na vaba 6htu, poisid s6idavad tagasi Tbilisi.

Toast lahkusime kell pool kaks, et suunduda kohalikku veeparki, sest me polnud ammu p2evitanud ja poisid on t2itsa kahvatud. K6ik planeeritud muuseumid j2id t2na sellep2rast 2ra. Veepargis v6tsime VIP- p22sme, sest hinnavahe tavalise piletiga oli v2ga v2ike. See-eest saime aga erilise kohtlemise osaliseks, mida meil tegelikult yldse vaja polnud. Saime minna VIP-alasse, kuhu k6ik iraanlased, keda seal pargis oli kohutavalt palju, ei p22se, ja kus igal sammul pole rookivaid p2rdikuid. Sellele vaatamata p2evitasime me otse basseini k6rval koos k6igi iraanlaste ja nende lastega. Basseinides oli kohutavalt kylm vesi, aga sellest hoolimata olid need t2is kylmast l6disevaid siniseid lapsi. Meie nii kylma vette minna ei tahtnud. Martti proovis igaks juhuks yhte atraktsiooni, mis j2i esimeseks ja viimaseks, sest ta prantsatas selili vette nii, et hea, et sealt p2rast yldse tulema sai. S6imas tootajaid ja lubas kaebuse esitada. Aga tal oli t6epoolest selja peal gigantne punane pl2takas.

Siis saime me veel m6nikymmend minutit p2ikest v6tta ja kell kolm ootas poisse v2rava ees takso. Leonna Lewis hakkas laulma ja meie kallistasime. Nii kurb ja sydamlik oli. Poisid l2ksid ja nii, kui nad nurga taha kadusid, saime me aru, kui palju me nende j2rgi igatseme. K6ige rohkem aga kurvastas teadmine, et see ongi l2bi. Puhkus, ma m6tlen.

Me Mariaga h2ngisime veepargis veel m6ned tunnid, k2isime isegi paar korda basseinis ja j2lgisime iraani naisi, kes t2ies mundris vette ronisid (noh, et keegi nende keha ei n2eks v6i midagi), et oma p2takaid valvata. M6ne aja p2rast olid nende riided muidugi t2iesti l2bim2rjad ja hakkasid kenasti l2bi paistma... Siis pakkusime me tykk aega pinget iraani (?) poistele, kes kangesti tahtsid valgete emandatega yhele pildile j22da. Nad nimelt ujusid meile kylje alla ja siis teised poisid tegid kaugelt pilti. Me ytlesime neile kyll, et it's ok, et tehke normaalselt pilti kui teil vaja on, 2rge ainult nihverdage kuskilt posti tagant, siis nad vastasid, et nad teevad lihtsalt ainult iseendast pilte, mitte kellestki teisest. Aga millegip2rast ikka kui nad fotoka k2tte v6tsid, oli objektiiv suunatud meie poole. Ja nii j2rgmised tund aega jutti.

Kell 6 tuli meie korteri ukse taha kuldhammastega vanem h2rrasmees Rubik, kes kysis: pojeehali? Ja meie vastasime: pojeehali! S6itsime valge Toyota Hiluxiga Jerevanist v2lja m2gedesse. K6igepealt l2ksime yhele vaateplatvormile, kust avanes imeilus vaade Ararati m2ele ja teistele m2gedele, mis on natuke v6rreldavad Grand Canyoniga. Lihtsalt see on nii uskumatult suur ja ilus. Tegime pilte ja olime 6nnetud, sest poistele oleks see ka hirmsasti meeldinud. Ma ei tea, miks nad iga kord 2ra l2hevad just siis, kui huvitavaks hakkab minema. J2rgmine peatus- Garni. Seal on yks vana Kreeka templi moodi tempel, mis oli algselt olnud paganlik pyhakoda ja kus hiljem elas ka kuningas. Ymberringi ikka seesama hunnitu loodus. Garnist edasi v6tsime suuna Geghardile. Tee sinna oli suhteliselt kehv ja v2ga m2gine. Vahepeal olid m2gedest alla tulnud kivilaviinid, mis olid tee sootuks 2ra rikkunud. See pidi siin olema tavaline. Aga see- eest n2gime ehedaid Armeenia kylasid ja meeletult ilusat loodust. Noh ja siis me seal olime: kahe m2ekuru vahel l6ppes tee 2kki 2ra. P2ike hakkas loojuma ja andis kogu paigale veel juurde kuldse nimbuse. M2e otsas asus eriliselt vana ja t2htis klooster, kus tegutses tegelikult seesama munk Gregor, kellest me eile kirjutasime. Kuna p2ike hakkas loojuma ja kirikutes siin eriti palju elektrit ei ole, siis oli seal sees kottpime. Me olime Mariaga ainsad kylastajad ja pidime seal hirmu k2tte 22repealt 2ra surema. Aga vaatasime ikkagi viimseni k6ik nurgatagused l2bi. Muuhulgas tegime salaja pilti ka. Kirikust v2ljas asusid sellised kongid, mis olid u.1 ruutmeetrit suured ja sisaldasid altarit. Seal suretasid mungad oma liha. Nad l2ksid noorest peast sinna puuri sisse ja m6ned ei v2ljunud sealt enne, kui nad 2ra surid. Me vaatasime k6ik kongid j2rgi ja igayhes kartsime natuke. Et i-le t2pp panna, siis n2gime veel ka yhte v2ikest madu, kes oli keskmise vihmaussi suurune, aga vonkles t2pselt nagu madu. Jooksime kiljudes minema.

Kodu poole tagasi s6ites ostsime tee pealt yhe suure meloni ja tomatit. Palusime Rubikul ennast maha panna Kaskaadide juures, sest tahtsime enda vanas tuttavas soogikohas, kus me eilegi pikalt aega veetsime, kindlasti veel yhed shashl6kid v6tta. Seltskond oli seal sama nagu eelmiselgi 6htul. Kohe soe ja tuttav tunne tulla. K6ik olid r66msad ja tassisid meile laua momentselt head- paremat t2is. T2na me viina ei v6tnud. Maria ei tahtnud.

Kui me olime seal ennast kurguauguni t2is 6ginud maailma parimat shashl6kki, v6tsime oma d6nja yhes ja hakkasime l6busalt kodu poole veerema.