Armeenia h2ll

Hommik, 08.09.10, 2ratus u kl 8. Kerge hommikusook, varem kokkulepitud auto meid ootamas 08.30, poole tunni p2rast olemegi autos, veel meenuvad osad maha j22nud asjad ja juba kl 09.30 me t6esti lahkume Jerevanist. Autojuhiks seekord noor armeenlane oma Chrysleriga.


Esimene peatuspaik Khor Virap, mis t2hendab sygavat kaevu. Tegu iseenesest armeenlaste usu synnipaigaga. Legend r22gib, et elas yks paganlik kuningas, kes otsustas, et yks valgustajast munk peab oma vangistust taluma 60m sygavuses kaevus, siis yks tore usklik naine k2is teda seal toitmas ja yhtlasi needis paha kuninga 2ra. Kuningas sai aru, et ainuke, kes teda saab p22sta on pyha Gregor, kes kaevus kinni istub, t6i ta siis sealt v2lja. Kuningas sai terveks ja terve rahvas hakkas usklikuks. Usu nimi on Yks Ainuke Apostlik Ortotoksi Armeenia Kirik.Gregor omakorda hakkas kogu armeenia rahvast usustma ja ehitas palju kirikuid ja kloostreid. Seal on siis ka kirik, mis ehitatud u 7saj, mis t2hendab, et v2ga ammu. Praegune p6hihoone on u 17.sajandist. Asukoht iseenesest on maaliline, asub nimelt Ararati m2e jalamil ning Tyrki on sealt s6na otseses m6ttes kiviga visata.

Esiteks saime ronida sinna kaevu, kus Gregor kinni istus. Meie m66tmete kohaselt oli see kyll u 7m sygav, aga v2idetavalt oli ta enne sygavam olnud. Seal all asus selline must akendeta tuba, mis oli t2idetud ikoonidega. Yldiselt ei soovita klaustrofoobikutel sinna minna.

Meie suureks r66muks saime osa ka jumalateenistusest, kus meid 6nnistati ja paha aeti 2ra l6hnaviirukitega. Meil avanes ka suurep2rane v6imalus suudelda Kristuse ema ikooni, millest me kyll loobusime, aga kindlasti ei saa me oelda, et meile seda tungivalt pakutud poleks. Nad k2isid selle pildiga mooda tuba ringi ja k6ik suudlesid seda ennastunustavalt. Kui teenistuse l2biviija sellega meieni j6udis, siis meie vaatasime seda pilti lihtsalt tuima n2oga ja Maria puges Eve selja taha peitu. Jumalateenistus iseenesest oli ka v2ga omap2rane, l2biviijateks 3 meest, yks t2htsam kui teine, k6ige t2htsamal oli v2ga kena kuub, selline eriti uhke peakate ja kaunistustega sussid. Siis oli seal ka yks veic v2hem t2htis munk, kes yritas kogu v2rki untsu ajada, sest ta unustas pidevalt mingid asjad 2ra v6i ei leidnud 6igeid lehekylgi yles. Teised 3 olid ta peale suht n2rvis. Noomisid teda pidevalt, see oli naljakas (aga me hoidsime naeru tagasi). Altar oli nagu lava, osa "etendusest" k2is k6igi n2hes, kohti t6mmati eesriie ette ja 3 meest tegid seal oma toimetusi. Ikoonid olid ka kohati kardinatega kaetud ja siis vahepeal neid j2lle n2idati. Yks hoopis teistsugune kogemus.

Seej2rel v6tsime suuna Etchmiadzini, mis on nagu Armeenia Vatikan. Siin asub t2htaim kirik ja siin elab ka kirikupea. Selles kirikus oli ka just k2imas jumalateenistus. Kirik oli t2is nutvaid naisi, see oli natuke kurb, tundus, et enda elul pole nagu midagi viga. Ei tea, mille eest neid naisi kyll karistati. Jumalateenistus oli suurem ja l2biviijaid oli ka rohkem. P2rast oli ka armulaud, millest me j2lle osa ei v6tnud, kuigi meil hakkasid k6hud juba tyhjaks minema. Eve ja Maria olid kenasti kaasa v6tnud suured r2tikud, et jumala ees mitte palja peaga olla. Eve r2tikule oli suurelt joonistatud paljas naine... Seej2rel tahtsime kindlasti kylastada ka aardekambrit, milles asusid ikka eriti olulised aarded. Ma ei usu, et te midagi sellist olete n2inud. Ligip22s oli loomulikult tehtud meile raskeks, esialgsetel andmetel pidime ootama u tunni, et kindlasti enne seda sisse ei saa. Olimegi juba sooma minemas, kui otsustasime oma v6lusid kasutada ja aeg lyheneski juba 15 minutile.

No ja siis hakkas tulema - 1. tykike Noa laevast, sest just Ararati m2gi oli ju see, mille kylge ta kinni j2i. Tykile oli kohe suur kullast raam ymber ehitatud, et puitu (kas see laev oli yldse p2riselt puidust?) ennast oli suht v2he n2ha. Eve ja Maria suhtusid skepsisega, aga poisid vaatasid andunult. 2. Oda ots, millega Jessukest ristile kandmisel torgati. Verd kyll n2ha polnud, aga pidavat p2ris asi olema, r22kis meile ukrainakeelne giid (v6ite isegi arvata, et pookisime ennast mingile privaatsele kylastusele sappa ja Jaan sai ka sellest natuke aru ja siis t6lkis meile). J2lle sama lugu, poisid vaatavad silmad kr6llis, Eve ja Maria vaatavad kui spetsialistid, et nii nyri otsaga ei ole v6imalik kedagi torgata. Kuulge, kui oda ots on ikka ca 1cm paksune, siis ta v6is heal juhul saada kerge lomastuse, aga mitte haava, millest jookseb lahinal verd. Siis n2gime veel palju t2htsaid asju, eriti pakkusid meile huvi just kirikupeade kehakatted, mis olid nii ilusate mustritega tikanditega, et Pohjanheimo v6iks sellest m6ne mantli kyll teha. Ja loomulikult need kastruli ja tornikujulised peakatted ning selle juurde k2iv jutt, et mis sa arvad kui yks p2ev l2heks toole, selline torbik peas jne. Aga suurima aarde olime j2tnud l6puks. Salajaste andmete kohaselt pidi kristliku altari all asuma ka paganlik altar, sest ega kristlased lollid pole. Nad ehitasid ikka oma pyhamud kohtadele, kus rahvas juba varem k2is. Vana altar j2eti aga esialgu alles, sest keegi teadnud, kuidas see ristiusk inimestele istub. Et kui ei istu, siis saab paganluse juurde alati tagasi poorduda. Sellep2rast j2eti ka altar igaks petteks alles. Muuseumitootajatele tuli yllatusena, et mingid noored Eestist, t6en2oliselt h2sti maskeerunud satanistid, on plaaninud oma pyhakohta kylastada. Aga erinevalt teistest kohtadest, kus meie sharm on tootanud, ei antud siin meile j2rele ja altarit me ei n2inud. Seal pidavat k2ima ainult arheoloogid j v6tit hoiab kiivalt Kirikupea oma taskus. Etteruttavalt ytlen, et loomulikult me kysisime, et kas v6ime kirikupea enda k2est kysida, aga ka selle kohta saime siiski eitava vastuse.

Seej2rel s6it Sevani j2rve 22rde. Kuna Armeenias merd ei ole, siis peavad nad leppima j2rvega, mis on p6him6tselt sama suur kui meri. Pikim laius u 80km, v2ga ilusat helesinist v2rvi, kylma ja kohalike s6nul ka suht musta veega. Ka seal k2isime veel yhes kirikus, mis asus eriti lahedas kohas m2e otsas (nagu nad tegelikult k6ik), vaatega j2rvele. Kirik ise oli selline nummi, v2ike, paras turistikas. Me polnud enam yldse yllatunud kui j2lle n2gime altarit, mis sarnanes veidi n2itelavaga. Kuna me kahte jumalateenistust olime juba n2inud, siis m6tlesime, et v6ime ise ka yhe l2bi viia. Siis tulid juba kommentaarid, et Eve v6iks nt Punamytsikest m2ngida, ja siis oligi juba 6ige aeg sealt lahkuda. Martti ostis veel armeeniakeelse kullatud servadega piibli.

Eine restoranis, mis oli pungil v2hemalt 100-aastaseid USA armeenlasi. No nii palju erinevaid liikumise abivahendeid ei ole Eesti saadaval, kui neil seal kaasas oli.

Yritasime j2rve kaldal ka v2ikse p2evitamise l2bi viia, kuna poistel pole kohe jumet ollagi, aga see ei 6nnestunud. Kuigi r22gitakse liivarandade olemasolust, siis k6ik, mis meie n2gime, oli veepiirini betoneeritud plats, millel inimesed pidasid piknikku. M6ned ujusid kylmas vees ja nende vahel s6itsid ringi skuutrid. Tekib kysimus, et miks nad ei v6iks kaugemal s6ita kui veepiirist 3 meetrit, aga vastus on ilmselge: siis ei n2e ju keegi kui 2gedad nad on.

6htuks oli Martti meile planeerinud ka yhe kultuuriyrituse. Eelmisel p2eval Kaskaadidel k2ies j2i tal silma, et t2na toimub yhe laheda noore jazz naispinisti kontsert, selline tore suveyritus. Kuna Jaan tundis ennast viiruse t6ttu halvasti, siis j2i ta koju magama, et meiega juba hiljem yhineda. Suur oli meie yllatus kui selgus, et piletid juba sada aastat tagai v2lja myyydud ja et kas teil siis polegi lauda reserveeritud. Ytlesime, et loomulikult on, alles eile k2isime ja panime laua kinni, et me kyll ei tea, miks teil siin midagi kirjas pole. Oleme just suured selle pianisti austajad ja yldiselt oleme siin Jerevanis ikka Kultuuripealinn 2011 raames ja ikka Eestist kohale tulnud ja puha. Mees sai isegi aru, millised t2htsad ninad on kohale tulnud, v6ttis yhendust natshalnikuga ja nagu niuhti olid meil kohad esimeses reas olemas. Aga siis tuli suurim yllatus, no see, et me seal k6ige nooremad olime, pole veel midagi, aga see, et tegu oli syaklassikaga ja esitajaks 65-aasane (noor?) pianist, vot see oli yllatus. Martti tegi, nagu ikka, oma yllatunud n2o ja ytles et tema kyll aru ei saa, kuidas ta eile seda kuulutust nii valesti vaatas. Esitamisele tulid Mozart, Prokofjev, Bach ja Brahms - jazz, jee rait. Esitajaks maailmakuulus Armeenia p2ritolu pianist. Publikuks inimesed, kes ilmselgelt teadsid, mida nad vaatama/kuulama olid tulnud. Aga ega me ka p2id norgu ei lasknud, Eve ja Martti ikka jagavad sellest muusikaasjast ka yht koma teist, Maria not so much. Oli t2itsa tore, vaheajal sai yhe USA-s elava armeenia abielupaariga ka muusikateemadel juttu puhutud. Na nimelt kysisid, et kuidas meie suhtume selle pianisti Bachi- interpretatsiooni. No mis me siis ei suhtunud. Pianisti, kelle suurimad saavutused j2id k6ik aega, mis oli enne meie ajaarvamist, kutsuti korduvalt lavale tagasi ja ta oli v2ga varmalt n6us kohe lisalugusid esitama. L6ppkokkuv6ttes tegi ta 5(!) lisalugu, mis tegi meie jazzikontserdi 2,5- tunniseks. 2,5 tundi ainult klaverit.

Peale kontserti oli kere loomulikult hele ja suundusime Reinu poolt varem soovitatud kohta. Koht ise oli selline suvaline rotikas, kolme plastmasslaua ja ilma potita peldikuga (aga me oleme sellega harjunud, sest Gruusias oli pottide esinemissagedus suhteliselt madal). Ettekandja oli selline armas u 40-aastane naine. Kui olime lausunud v6lus6na, et oleme Eestist ja et veel ka Reinu s6brad, siis olime kohe k6igi s6brad. Kuna vein pole Armeenias just suurem asi, siis m6tlesime enne sooki yhe terava teha. Nii saigi ettekandjale oeldud, aga nende m6istes on yks terav ikkagi yks terve pudel. Me yritasime sellel 6htul korralikud armeenlased olla ja lahendasime pudeli viina nelja peale kibekiiresti 2ra. Sook oli parim, mida me siin saanud oleme, s6ime kebabi, salatit, kardulast, mis valmistatud sytel, juurde veel hulgaliselt lavashi ja sellist yhepajatoidu moodi asja. No lihtsalt super. Ja seda k6ike vaid 300 krooni eest. J2tsime korraliku tipi.

K6hud t2is, meel hea, seadsime sammud discoteka poole. Sisenedes l6id kaks naist Evele natuke jalgadesse ja naersid, selle peale juhatati meid paremate laudade juurde. Kui Eve ja Maria tantsuplatsile l2ksid, ei olnud kohalikel naistel sinna enam asja. Mehed siin rabama kohe ei tule, kui oled kellegagi koos, aga pilgud on v2gevad, mehed ise v2iksed. Kuid seal olid nad vist enamasti iraanlsed. V2hemalt n2o j2rgi. Klubi iseloomustab k6ige enam tervet tantsuplatsi ymbritsev peegel ja kohalikud ei tantsinud mitte teineteisega vaid pigem iseenda peegelpildiga. Meile on see asi v66ras. 6htu edenedes tulid oma urgastest v2lja ka prostituudid.

Et mitte head tuju raisku lasta, otsustasime kodus veel natuke edasi tantsida ja oma Bismarck l6puni m2ngida, aga no ei j6udnud, 2 vooru j2i tegemata. Praeguste tulemuste kohaselt on esimene Maria ja Martti see k6ige rumalam, sest meie m2ng k2ib kyll tarkuse peale. Sellel 6htul sai kergelt yles v6etud ka laul.

Kella kuuest l2ksime magama, et valmistuda j2rgmiseks teguderohkeks p2evaks. Viimane asi, mida ma enne uinumist m2letan, oli see, et Jaan teatas, et ta vajab v2hemalt 8 tundi und. Eks n2is.