Maria ja Eve valmistuvad talveks

Me magasime t2na ei rohkem ega v2hem kui 11 tundi jutti. Siin Gruusias on erakordselt hea uni. Kell 10 2rkasime yles ja pool 11 olime juba t2iesti aruselgetena teel randa. Normaalne. Arutasime, et ei tea, kuidas poisid omavahel hakkama saavad ja kes seal kelle j2rgi t2psemalt ootab :).
6ues oli t2ielik leitsak. T2na otsustasime minna Batumist 23 km p6hja poole, Kobuleti randa. Tegelikult oli meie sihiks kyll Urieki rand, kus pidi olema magnetv2ljaga liiv, mis sind kohe terveks ravib, aga kuna bussijuhid ei suutnud t2pselt kokku leppida, kas buss l2heb sinna 2 tundi v6i 30 minutit ja kas mingi buss sinna tegelikult yldse l2heb, siis me otsustasime neid rohkem mitte segadusse ajada ja leppida Kobuletiga. See ei olnud tegelikult halb variant.

Teadsime juba eilsest, et pilet maksab 70 senti ja maksime selle nagu kord ja kohus kohe 2ra. K6ik vaatasid imelikult. Nemad maksid bussist lahkudes. Olime eelnevad p2evad Mariaga kogu aeg imestanud, et kohalikud inimesed meile nii v2he t2helepanu pooravad, t2na saime aru- meil olid ju kogu aeg meesterahvad k6rval. T2na vaatasid meid absoluutselt k6ik, nii mehed kui naised. Ja tegid seda t2iesti h2benemata.

Bussis j2llegi, et kes te olete ja kust te tulete. Ja see on ikka mystiline, kuidas siin eestlastesse suhtutakse- me oleksime nagu isiklikult millegi suurega hakkama saanud, nagu Mart Laar ja Toomas Hendrik. Jala pealt suunatakse meid erinevatesse poliitilistesse aruteludesse ja proovi siis sellest kuidagimoodi delikaatselt v2lja astuda. Pealegi t2di Piret ytles, et hoiduge nendest. Aga siin nii ei saa. Nad tahavad,et sa koos nendega venelasi kirud ja Euroopat kiidad. Ja nad tahavad, et sa ytleksid, et sa oled nende s6ber. N2iteks Martti ytleb igal v6imalusel, et me oleme Gruusia s6brad ja siis on kohe k6ik h2sti. Nii hea ikka, et Martti poliitikat nii t2pselt tunneb. Ja selle peale n2gime me eile yhte noort sakslast, kes kysis, et kas Eestis on ka juba demokraatia ja et kas me varsti astume N6ukogude Liidust v2lja...

Igal juhul kogu selle vestluse k2igus j6udsime me Kobuletisse. Saime teeotsa k2tte ja suundusime randa. See rand oli hoopis v2iksemate kividega kui Batumis v6i Sarpis. See oli hea, sest sinna peale ei olnud nii valus astuda. Lained olid ka m6istlikud,s.t. sai normaalselt supelda, mitte lainetega v2gikaigast vedada, kumb vee peale j22b. V6tsime endale 3 lari eest lamamistoolid ja umbes 10 minutit peale p2evitama hakkamist magasime korralikku und. T6usime ainult selleks, et kylge keerata v6i korraks vees kastmas k2ia. L6puks l2ks olemine veits valusaks, nii et andsime alla ja kreemitasime ennast ikkagi sisse.

Kella poole 5 ajal hakkasime liikuma bussijaama poole. Teel s6ime yhed supid, mis ei olnud m2rkimisv22rsed ja edasi jalutades panime t2hele, kuidas esitame teineteisele kysimusi, millele me vastust tegelikult ei oodanudki. A la Maria:" Huvitav, kas need marsikad, mis siin liiguvad, ka tagasi Batumisse l2hevad" (me oleme kuskil karup...s ja k6igil marsikatel on suured ainult gruusiakeelsed sildid, kust pagana kohast mina peaksin teadma, kas nad l2hevad Batumisse v6i mitte) v6i a la Eve:"N2ed yks lehm longib selles aias nii sihitult ringi. Huvitav, kas ta on kogemata valesse aeda eksinud?" (Maria pea kohal oli kolm kysim2rki).

Batumisse tagasi l2ksime marsikaga. Esiklaas oli enam-v2hem kinni teibitud. Juht hakkas meiega kohe 2raarvamism2ngu m2ngima. "Arvake 2ra, kui vana ma olen!". Me Mariaga vaatame, et umbes 55, aga tema heameeleks pakume 40, ei ok 35. Vale vastus. Noorem. Noorem??? No ta oli 32-aastane, aga n2gi v2lja nagu 55. Selles suhtes pole midagi hullu, sest 55-aastased n2evadki v2lja nagu 55, mitte vanemad. Lihtsalt nad hakkavad v2ga varakult 55-aastased v2lja n2gema. Eks ta siis pinnis meid ka ja l6puks palus jumalakeeli, et me t2na 6htul rongiga 2ra ei s6idaks. Et hommikul viib ta meid raudpolt oma marsikaga isiklikult 5 tunniga Tbilisi. Pakkumine tundus tegelikult ahvatlev, sest meie rong s6idab 10 tundi ja meil on ainult platskaardi piletid, sest teisi enam polnud. Aga t2di Piret oli oelnud meile, et marsikaga pikemaid otsi teha ei tohi, sest need v6ivad poole tee peal 2ra laguneda. Ja meie kuulasime s6na. Asja ei teinud paremaks ka see, kui me ytlesime, et meid poisid vaksalis ootavad. Kuidagimoodi saime me ikkagi temaga kokkuleppele nii, et me lubasime tal ennast marsikaga koduukseni viia ja siis ta l2heb minema. Ta proovis veel meid kyll veel natuke paluda, aga kokkulepe oli kokkulepe. No more.
Imestasime, et Otar pole helistanud, sest ta pidi seda kindlasti kella 4-5 paiku tegema. Ta tahtis nimelt meile n2idata 6htust Batumit ylevaltpoolt ja siis meid sooma viia ja siis rongile saata. Selgus, et ta oli meie numbri yhe teise eesti daami numbriga sassi ajanud (siin tehakse parasjagu saadet "Sind otsides", kus yks ema otsib Gruusiast poega v6i vastupidi) ja p2ev otsa talle k6nesid ja s6numeid timminud. Meile see tegelikult sobis, sest me poleks suutnud j2lle tundide viisi vene keeles r22kida.

Pakkisime asjad kokku ja maksime rahad 2ra ja siis juba Otar meid ootaski. Koos oma s6braga. Viis meid t2na j2lle wolksvagen touaregiga yhte m2etippu, kust avanes v6rratu vaade tuledes Batumile. Tegime m6ned ylesv6tted, k2isime soomas, laususime kordamooda tooste, s6ime head shashl6kki, t2nasime, et saatus meid kokku on viinud, laulsime Otariga Ema sydant ja lubasime hiljemalt aprillis Eestis uuesti kokku saada. Siis ta pidi tulema meile kylla ja n2itama, kuidas tegelikult shashl6kki kypsetatakse. Siis saatsid nad meid rongile ja me v6tsime kohad sisse. Tited karjusid, telekas yyrgas ja meie... magasime.