Eesti asja ajamas

Neljanda septembri hommik n2gi v2lja nii. Pidime hommikul 2rkama h2sti vara, et minna kogu piirkonna k6ige ilusamasse ja k6ige puhtama veega randa - Sarpisse. Oo moodus erinevatel inimestel erinevalt. Martti, Jaan ja Maria magasid head und, nagu k6ik uned siin Gruusias, aga Eve tegeles p6hiliselt higistamisega. Higistamine Gruusias on omandanud uue leveli. Seda iseloomustavad laused, nt. ma l2hen ja higistan korra koogis v6i oota, ma higistan korra 2ra v6i et ma ei viitsi enam higistada, on meie jaoks juba v2ga tavalised.
Me kyll 2rkasime tavalisest varem, aga kodust lahkusime ikka siis, kui Jaan oma protseduuridega valmis sai. Seadsime sammud bussijaama poole. T2navad on siin k6ik yles kaevatud, et panna uut kanalisatsiooni. J22b suht arusaamatuks, et miks just parimal puhkusepeioodil ja kogu linnas korraga, aga ega neid kysimusi pole kyll kellelegi esitada. Ja selles m6ttes ei saa seda ainult Batumile ette heita. Ka Tbililsis oli olukord samasugune. Pluss nad ehitavad ja renoveerivad palju maju. Meie t2pselt aru ei saa, millised on siin uued ja millised vanad majad, sest nad n2evad juba ehitamise alguses suhteliselt kulunud v2lja. Nende pluss on loomulikult see,et need ehitatavad tondilossid on algusest peale v2rviliste tuledega kaunistatud.
Yle suurte kruusahunnikute j6udsime t2navale, mida mooda marsikad Sarpi ja k6ikide teiste linnade poole kihutasid. Marsikad on siin nagu taksodki vanarauahunnikud, aga meie suureks imestuseks liiguvad nad siiski. Ja mitte v2he. M6nel j2rsemal 2raminekul kipuvad nad kyll tagurpidi veerema, aga enamuse ajast s6idavad ikkagi selles suunas, nagu meie tahame.
Pidevalt peatasime m6ne marsika ja hyydsime SARPI, kysim2rgist meie peade kohal pidid nad ise aru saama. Siis l6puks peatuski marsa, mis oli teel Sarpisse. See oli kyll paksult rahvast t2is, aga meid kutsuti r66msalt peale. Martti sai istekoha juhi k6rval, meie pidime taga pysti seisma (mis n2gi v2lja nii nagu oleks kysim2rgid rivis seisnud), no ei olnud tore, eriti kui Martti ytleb, et hinna ja kvaliteedi suhe on tea arvates t2itsa paigas.
Sarpi on Gruusia tyrgipoolseim piirkond/rand. Rand on sarnane Batumi omale, selline ymarate kividega, laineid v2hem ja need on madalamad. Piiripunkti juures inimesed rahulikult p2evitavad. 50m piirist on tyrklased ehitanud endale moshee, et kellelgi ei tekiks kysimust, kas see ikka on Tyrgi.
Erinevalt Batumist sai siin k6vasti ujuda ja lainetes hullata. Tuli l2bida koht, kus lained murduvad ja siis seal sai juba m6nusasti supelda. 6nneks suhteliselt kohe leidsime, et siiski seal k6ige jubedamas kohas on samas k6ige 2gedam ja v6itlesime seal lainetega. Nii tore oli. Siis k2isime mingis tyrgi kohas soomas. Oli suht ok, v.a. kebab, mis oli nii tugeva kasuka maitsega, et meie seda syya ei suutnud. Poiste arvates oli ok.
Tagasi l2ksime bussiga, mis t2hendas seda, et 10m tagant tegi ta peatusi. Bussipeatusi siin tegelikult ei eksisteeri, nii et mina ei tea, mille j2rgi need juhid aru said, et just needd inimesed tahavad peale tulla. Aga kuna meil seekord olid istekohad olemas, siis see meid v2ga ei kurvastanud. Siis juba oligi aeg, et poisid pidid hakkama vaikselt minema. Helistasime Otarile (Eesti aukonsul Batumis), et anda talle yle kingitused Eestist, EU s2rk, nokamyts, Vana Tallinna kommid ja poolik Vana Tallinn ise. Selle peal kutsus ta meid vaatama oma kontorit, mille ees lehivad Gruusia, Eesti ja EU lipp. N2idati pilte Eestist ja pakuti kodutehtud veini. Kui meil selle peale ka k6ht lahti ei l2he, siis ma ei tea yldse, mille peale meil ta lahti l2heb. Siis me r22kisime natuke Eestist ja eestlastest ja Toomas Hendrik Ilvesest. Otar ise on muuhulgas yhe suht suure ehitusfirma u 55-aastane boss, kellel tundub olevat p6hiliselt selline lobbyfunktsioon, tegevdirektor ja see, kes p6hiliselt Batumi konsulaadi asjadega tegeleb, on hoopis yks teine mees, kelle nimi osutus meile meeldej2tmiseks liiga raskeks.
Otar oli kohutavalt viisakas ja oli meile kyllatulekuks kaasa v6tnud viigimarju, millest Maria p2ev otsa soigunud oli. Ka aitas ta poisid kenasti rongi peale toimetada. Seej2rel kurb hyvastij2tt poistega, Otar mitte ei m6istnud, kuidas poisid suudavad sellised kullatykid maha j2tta ja kuna see tal nii yle m6istuse oli, siis otsustas ise meie 6htu meeldej22vaks teha.
S6itsime yhte m2kke kalarestorani, mille nime me korduvalt meenutama pidime ja mis k6las umbes nagu Gelegurdani. T2na s6itis Otar s- klassi Mercedesega ja me saime aru, et halvasti ta just ei ela. Tee peal kohtasime ikka lehmi, kes tuima n2oga kodu poole k6mpisid. M6ned yksikud seisid keset teed lihtsalt niisama. Kui me kysisime, et mida nad, pimeloomad, ometi keset teed teevad, vastas Otar, et neil on seal hea mugav olla, kuna autod kogu aeg s6idavad ja ajavad niimoodi k6ik k2rbsed 2ra. Ja nii palju veel, et ega lehmade omanikud ise ka ei tea, millised lehmad neil t2pselt on- lihtsalt 6htul tehakse koduv2ravad lahti ja need isendid, kes sealt sisse tammuvad ongi nende omad. Lehmad ise peavad tedma, et nad valest v2ravast sisse ei l2he. Vot sellised lehmad.
Otar oli blondide tshikkide yritusele kaasa v6tnud ka selle keerulise nimega s6bra, kellega koos nad k6ike teevad. S6itsime natuke 6htuses Batumis ringi ja v6tsime siis suuna selle m2e otsa, kus pidi asuma kalarestoran. Mehed ise oli veel h2sti r66msad, et neil siin on sellised j6ed, mis forellidest vohavad. Meie m6istes need u 250-grammised forellikesed kyll suurim vaatamisv22rsus polnud, aga maitse ja tegumood olid neil sarnased nendele, mida me kalatururestoranis juba saime. 6htu ise oli tore, laususime kordamooda tooste, iga toosti l6petuseks terve klaasi veini sisse kimades. Maria sai sellega eriliselt h2sti hakkama. Ja l6puks ometi saime muide head gruusia shashl6kki.
Kella kymne paiku t6i Otar meid kenasti neoonrohelisse majakesse tagasi. Selleks ajaks oli meil keel vene keele r22kimisest totaalselt s6lmes, nii et me omavahel ei r22kinud eriti s6nakestki. Kuulasime youtubist m6ned vanad ingliskeelsed ilusad laulud ja l2ksime magama. Noh ja higistama.