Ararat

T2na oli meil pikk ennel6una, mis seisnes selles, et me magasime kella poole 12-ni. 2rkasime me tegelikult puhtalt sellep2rast, et helistas Rein, meie ilusa korteri pysiasukas. Kysis, kuidas meil l2heb ja nii. Maria j2lle vastutasuks kysis korraliku taustainfo meie korteri ja seda puudutavate inimeste kohta. Olulised asjad k6igepealt, nagu Marial ikka. S6naga, me elame Jerevani kesklinnas ooperimaja vahetus l2heduses. All fuajees on oop2evaringne valve. 300 ruutmeetrises korteris on 3 magamistuba, 1 tohutu suur tuba ja esik- salong. Seintel on tuntuimad 19. sajandi vene kunsti shedoovrid, p6rand marmorist, maas p2rsia vaibad, laes yksnes kristall-lyhtrid, v22rispuidust moobel. Puhvetkapid on t2is parimat hiina portselani j h6ben6usid. Nurkades seisavad Eve ja Maria pikkused marmorist vaasid, mida poisid vaevu liigutada j6uavad. Suures toas on tohutu kodukinosysteem, mis kahvatab isegi CC Plaza v2iksemad saalid. Suures toas on ka tohutusuur v22rispuidust antiikmoobel, sealhulgas soogilaud, mis v6imaldab vastuv6ttu v2hemalt 24 inimesele. Loomulikult on k6igis tubades 6hukonditsioneerid, aga kui me lihtsalt tahame akna vahepeal lahti teha, siis mattub meie korter lyyrilistesse ooperiaariatesse, mis kostuvad k6rvalasuvast ooperimajast. Koogis on hunnitu kylmkapp, mille me enda sooki oleme t2is kuhjanud. No ja kaks vannituba, millest yhes on massaazhidush koos aurusaunaga ja teises hiiglaslik mullivann. Vannitubades on peegelripplaed. Esikus olevast peeglist saame me k6ik korraga ennast vaadata ja vajadusel s2ttida.


Tegime j2rjekordseid plaane ja veendusime, et selle linnaga tutvumiseks j22b meil ilmselgelt liiga v2he aega. V6tsime yhendust enda eilse Zuraga, sest tahame kindlasti korra s6ita ka linnast v2lja Ararati m2ge ja muid "must see" kohti vaatama. Planeerimise ajal pesime yhtlasi ka kaks masinat2it pesu, mis u.7 minutiga r6dul 2ra kuivasid.

75% meist on t2itsa haiged, aga nad proovivad vapralt terve(te)ga sammu pidada. Seet6ttu esimene k2ik Jerevani linnas oli apteeki. Ostsime gripitablette, C-vitamiini ja paratsetamooli, mille me k6ik koos sealsamas ka manustasime. Yhtlasi otsustasime enam mitte yhest ja samast pudelist juua. Edasi liikusime turistide infopunkti juurde, et hankida endale yks korralik Jerevani kaart. Mingi ime l2bi leidsime selle putka isegi yles, aga kui me kysisime, et kas teil ka kaarte on, siis nad vastasid, et oi linnakaarti meil kyll pole. Siis me palusime, et aga 2kki teil on siis mingeid broshyyre kohalike vaatamisv22rsuste kohta, et ajaloolist infot v6i nii. Aga tydruk vastas j2lle h2sti armsalt, et oi, sellist infot meil kyll pole, aga me v6ime teile t2pselt oelda, mis kell bussid v2ljuvad. Tnx. Siis ta n2itas yhe enda kaardi peal meile, kus asub yks raamatupood, kus hea juhuse korral v6ib olla m6ni linnakaart. Et kui seal ei ole, et siis ta kyll ei oska oelda, kus neid olla v6iks.

Teel sinna raamatupoodi tegime t2helepanekuid Armeenia pealinna kohta: v6rreldes Tbilisiga puhas ja k6ik, kes ytlevad, et Jerevan on n6ukogudelik linn, siis tulge ise vaatama. Ei ole. Tbilisi on selline armas praegu suures osas yleskaevatud kodune linn, Jerevan on city. Seda k6ige paremas m6ttes. Seal on kaevandused juba l6ppenud. Linn on t2is kalleid poode ja ilusaid kohvikuid. Autod on head ja kui isegi ei ole, siis on nad v2hemalt puhtad ja hoolitsetud. Ja liiklus on t2itsa ok. Pead vaatama, et kellelgi lausa jalus ei koperda, aga ylek2iguraja yletamist ootavad autojuhid kannatlikud. Ja taksod on ilusad. Ja t2helepanu: naised on v2ga ilusad. Poisid otsustasid pikemaks siia j22da.

Leidsime raamatupoe, kust saime kaks v2ga korralikku Jerevani kaarti ja kus Evelt alustuseks kohe 1000 drahmi rohkem kasseeriti, aga p2rast siiski viisakalt tagasi anti. Ma ytlen, kohe hakkavad t...st t6mbama. Siin on arvutamine yldiselt v2ga keeruline, sest 1 eesti raha v6rdub 30 armeenia raha. Ja yldiselt, kui sul asi maksab 10000 drahmi, siis tegelikult ta v2ga palju ei maksa.

L2ksime sooma. Soomisega on j2lle selline huvitav lugu, et sa ei tohi istuda valedele toolidele. Kui sa valid endale mugavuse j2rgi n2iteks pehmed toolid, siis v6idakse su k2est hiljem vabalt selle eest nt.100 krooni kysida. Poisid valisid v2lja yhe koha, kuhu me maha istusime. See oli t6en2oliselt yks kallemaid kohti linnas, nagu p2rast selgus. Tydrukud v6tsid yhed v6ileivad ja poisid tegid algust armeenia shashl6kiga. K6rvale k6igile muidugi pirnilimonaad, mis siin oli hoopis teist v2rvi ja teise maitsega. Samal ajal hakkasid toimima ka k6ik need rohud, mis me veits aega tagasi apteegis sisse kimasime. Istusime s6natult, higistasime. Maria nuuskas ja kohis korraga. Soogid olid +/-. Arve oli ainult +. Meie arvestuse kohaselt oleks Maria pidanud maksma 900, Eve 1100 ja poisid kahe peale 4000 raha. Milllegip2rast oli arve kokku 10000 raha ja see ajas meid p2ris suurde segadusse. Kontrollida ka midagi ei saanud, sest arveid v2ljastatakse siin kohalikes hjeroglyyfides. 2kki siis ikkagi nee toolid???

Pidasime uuesti soogilaua taga plaani ja leidsime, et aega on ikka jumala v2he ja asju vaadata nii palju. V6tsime takso, et s6ita yhte olulisemasse kohta- Jerevani br2nditehasesse. Jerevani l2biv j6gi Hrazdan jagab selle tehase kaheks: yhele poole j22b Ararat ja teisele poole Noy. Ararat on vana hea armeenia br2nditootja, mille omanik on praegu Pernod- Ricard. Ja see br2ndi on v6itnud Prantsusmaal palju kuldmedaleid, ainult paar yksikut pronksmedalit.Noy on uuem kaubam2rk, mis enne tegeles ka veinide tootmisega, kuid nyyd on ka keskendunud ainult br2ndile.

Loomulikult j6udsime sinna 15 minutit enne sulgemist, mis muutis vaid 6hk6rnaks v6imaluse, et me mingi giidiekskursiooni saaksime. Ja t2pselt nii oligi. Turvamees pakkus aegu homseks, ylehomseks, siis andis veel nagu natuke lootust, et v6ib-olla me saame t2na ikkagi viimasele armeeniakeelsele? ekskursioonile minna. Tore, j2rgmiseks mingi hiinakeelne, palun. Tegelikult olime me yksk6ik, mis variandiga n6us, sest me tahtsime p6hiliselt ikkagi testingust osa v6tta. Savi selle ekskursiooniga. Viimasel minutil ja seda selle s6na k6ige otsesemas m6ttes, tuli turvamehel geniaalne idee. Et me l2heksime tehasepoodi, mis asus sealsamas ja r22giksime ise nende giididega, kellel tegelikult toop2ev juba l6ppenud oli. Poodi j6udes oeldi meile ka, et mingit variati pole, et t2na enam ei saa. Palusime, et kas e v2hemalt saame testingust osa v6tta, et oleme n6us selle eest t2ishinda maksma, et me oleme nii kaugelt tulnud ja muuhulgas suured konjakis6brad. Sellise hala peale l2ks isegi neil syda haledaks ja nad suunasid meid mingi ingliskeelse grupi sappa, kes kohe konjakit maitsma hakkasid. Nende giid oli yks v2ga armas v2ike armeenia naine. T2pselt selline, nagu Jaanile meeldib. Ta r22kis l6busaid lugusid Churchillist ja sellest, kuidas Stalin talle regulaarselt aastas 365 pudelit armeenia konjakit saatis ja sellest, kuidas yks kuulsamaid konjakimeistreid Siberisse saadeti ja peale seda Churchill kysis, et mis jama te nyyd mulle saatnud olete. Ja siis Stalin ytles, et midagi pole teha, meister viidi Siberisse ja Churchill ytles, et mind ei huvita, ma tahan normaalset konjakit saada. Siis see meister toodi tagasi ja talle anti kangelase tiitel. Selle peale m6tles meister v2lja uue sordi br2ndit, mis oli 58 kraadi ja spetsiaalselt m6eldud Siberi elanikele, et kylmal ajal soojendaks.

Siis algaski br2ndi testimine, meile pakuti 3-, 10- ja 20- aastast jooki ja 6petati br2ndi vanust hindama. Et n2iteks vanemad konjakid on kokku segatud erineva vanusega konjakitest, millest osad v6ivad olla koguni nt 100 aastat vanad. Ja siis pannakse br2ndi vanuseks, mis pudelile kirjutatakse, tegelikult segus sisalduvate br2ndide keskmine vanus. Ingliskeelses grupis olid ka m6ned yksikud pilukad, kes hakkasid vahetult peale esimest klaasikest lolle kysimusi esitama ja t2iest k6rist naerma. Meile kaeti eraldi laud, kus olid veel shokolaadikommid ja veepudelid, mida me saime peale haugata. Siis panid poisid m2ngu kogu oma sarmi ja palusid meie kena giidi, et ta meile natuke ikkagi neid suuri tynne ka n2itaks, kus br2ndit sees hoitakse. Ja tema ytles selle peale, et pole probleemi, et loomulikult n2itan. Ja siis me saime privaatekskursiooni m6nusalt l6hnavasse br2ndihoidlasse. Tohutult suured tynnid. Ja siis yks eraldi v2iksem tynn, kuhu oli jook sisse pandud u 2002.aastal ja mis pidi avatama siis, kui M2gi-Karabahhias s6da l2bi saab. Et selline symboolne rahutynn, mis on ainus tynn, kust nad loodavad mitte kunagi head laagerdunud konjakit saada. Siis olid seal nt.paljudel presidentidel omad tynnid. Meilt oli Arnold Ryytel, kelle br2ndi pandi vaati 2004.aastal. Ja nyyd on p6him6tteliselt nii, et ta v6ib selle sealt millal tahes ise 2ra viia v6i siis v6ivad seda teha tema sugulased. No me k6ik teame millised on Arnold Ryytli sugulased... Martti tegelikult ytleb, et see vaat on Eesti seaduse j2rgi yle paarituhande kroonine kingitus, mida peab deklareerima korruptsiooniseaduse kohaselt. Et see ei saa kuuluda ainult Ryytlitele. K6ige parem lahendus olukorrale oleks hakata seda u.15 aasta p2rast pakkuma Vabariigi aastap2eva vastuv6ttudel.

Siis r22kis giid veel meile, et Armeenia br2ndi on v2ga hinnatud sellep2rast, et 1. viinamarjad on magusamad, kuna p2ikest on rohkem ja kauem kui Euroopas 2. Euroopas kasutatakse destilleeritud vett, aga Armeenias allikavett (vesi on neil siin t6esti hea) 3. Oluline on tamm, millest vaat tehakse ja mis joogile l6pliku maitse annab. Euroopa tamm ja Kaukaasia tamm on erinevate omadustega. Siis l2ksime veel tehasepoest l2bi ja tegime m6ned sisseostud, sest tavalises poes v6idakse j2llegi tynni teha.

See oli meil yks t6eliselt vahva vedamine. Kogu see Ararat ma m6tlen. Siis tegime veel pilti mingite iraanlastega, kellele me 6udsalt meeldima hakkasime ja l6puks pressisime ennast vastutasuks ka nende marsika peale, et linna s6ita. Me ei pidanud midagi maksma.

Kuna meil oli tihe p2ev, siis j2rgmiseks suundusime kaskaadide juurde. Kaskaadid on suured-suured trepid, mis on ehitatud Armeenia N6ukogude Liiduga liitumise 50.aastap2evaks. 6nneks mooda neid treppe ronima ei sunnitud, sees olid eskalaatorid, kust palju v2iksema vaevaga yles sai. M2e otsast, kuhu need trepid meid viisid, avanes ilus vaade linnale ja Ararati m2ele. Tegime pilte, Martti ja Jaan ostsustasid, et hakkavad Armeenia ja Gruusia prygimajandusega tegelema, sest see tundub pappi sisse toovat. Tagasi suundusime l2bi toidupoe. T2na tahtsime ise kodus syya teha ja niisiis ostsime makarone! Martti tegi meile pastat ja meie segasie teda samal ajal.

6htu veetsimegi kodus, sest see on meil nii ilus. S6ime pastat, kurgi- ja baklazaanisalatit ja j6ime head valget jahedat gruusia veini. K6ik tatistasid. Ainult Eve paneb veel kangelaslikult vastu. Siis k2isime mullivannis- no kui sul on kodus mullivann- ja s6ime 2ra terve sidruni, et organismi C-vitamiiniga kyllastada.