Musta mere 22res

Kell 6.20 2rkasime Mariaga 6udsa kolkimise peale yles. Ei saanud absoluutselt aru, kus me oleme ja mida me siin t2psemalt teeme. Enne kukke ja koitu. Siis selgus: olime ju rongi peal, oma kupees, suund Batumi poole. Maria oli nagu natuke 2rksam ja tormas kupee uksele- mis toimub? Meie reisisaatja seisis uksel, k2ed puusas ja oli t2pselt sellise n2oga, et noh, paras. Terve oo l2llasite ja nyyd ei saa yles. Aga viisaka inimesena ei oelnud ta sonakestki. Yhes6naga, rong hetkel Kobuletis, varsti j6uab Batumi, aeg liigutama hakata, sest neil vaja koristama hakata. Ahah. Aga mis kell rong t2pselt Batumi j6uab? No, oleneb, kus te Batumis maha tahate minna. Mis m6ttes, kus meie tahame? On seal mitu peatust? Vastuseks mitu keerulist s6na (eriti arvestades hommikut) j2rjest. Ok. Aga mis kell rong ikkagi Batumi j6uab? Pisi-pidi-pisi-pidi-sem. Kogda? Pisi-pidi-pisi-pidi-sem. Maria v2ljus endast t2ielikult ja rookis: shto eto znatshit??? Ja siis h2sti aeglaselt, isegi nagu silbitades saime vastuseks 6.50. Ok. Aga mis m6ttes te meid siis juba 6.20 yles 2ratate?
Maria tormas igaks juhuks poiste ukse taha ka, sest ega nemad polnud kuulnud, kuidas see tige reisisaatja ukse taga k2is. Ega nad ei kuulnud sedagi, kui Maria sinna l2ks. Aga pika kolkimise peale ajasid kargu alla ja olid t2pselt sama suures segaduses kui meie. Ja siis tulid need samad kysimused, nagu ma juba eelmises l6igus kirjutasin. Jaan oli hommikul juba palju paremas tujus, mida oli loomulikult room kuulda.
Kui r22kida sellest minimaalest unest, mida endale lubasime, siis moodus see rahutult. Kohe kui pikali heitsime, hakkas rong hyppama, pidime ennast hammastega kinni hodma. Kogu aeg pidi tasakaalu hoidma, et mitte koikust v2lja kukkuda. No mis siis ikka, hoidsime kinni ja magasime u 2 tundi.
Eve pidi nyyd helistama Otarile, kes on Eesti aukonsul Batumis ja kes oli meile organiseerinud majutuse. Otari andmed saime me tuttavate k2est ja yhtlasi oleme neile selle eest v2ga t2nulikud. Kiirest telefonik6nest selgus, et ta juba meid vaksalis ammu ootab. Et tulge aga parklassse, kyll ma teid 2ra tunnen. Meie samal ajal n2gime esimest korda elus Musta merd ja suuri laineid ja olime sellest vaatepildist vaimustuses.
Otar, soliidne vanem h2rrasmees, t6epoolest ootas meid ja kysis, kuidas meil rongis6it l2ks. Meie olime selles ja teistes kysimustes t2na hommikul suhteliselt napis6nalised. Pakkisime ennast kokku ja istusime Otari ilusasse autosse. Marial hakkas praktiliselt kohe syda l2ikima. Nimelt on grusiinidel eesm2rgiks s6ita v6imalikult ebaokonoomselt, mis v2ljendub selles, et kui on minek, siis on h2sti kiire minek ja kui on pidur, siis ikka h2sti j2rsult. Asja ei leevenda ka automaatk2igukast. Ja nii nad s6idavad p6hiliselt esimese-teise k2iguga. Samas seletas meile Otar lahti ka selle turvavoo v2rgi. Et turvavood ei luba takosjuhid panna sellep2rast, et siis on kliendil ebamugav. Selge see. Siis n2itas Otar meile natuke linna, andis strateegilised suunad k2tte ja viis meid hommikust sooma. T2na me saime hoopis teistsugust hatsapurit ja see tegi meiega imesid. Kui muidu n2eb hatsapuri v2lja nagu suur pankook v6i nagu suur pitsap6hi, siis see hatsapuri oli nagu laevuke, mille sisse oli pandud hiigelv6isilm ja soe muna ja siis see k6ik tuli 2ra segada ja nahka pista. Olime peale hommikusooki t2iesti komatoosses seisundis, j6ime 2ra m6ned limonaadid, mis on siin h2sti head ja eriti magusad. Meie p6hilisteks lemmikuteks on Tarhun ja pirnilimonaad, aga head on veel ka sidruni ja viinamarja omad. Siis Otar r22kis meile l6busaid lugusid eestlastest, kes siin Batumis k2inud on. P6hiliselt moodustasid selle kontingendi n2itlejad.
Siis viis Otar meid oobimiskohta, milleks on neoonrohelise maja ylemine korrus. Asukoht t2iesti super. Randa u 300m ja keskv2ljakule sama palju, kuulsa Inturisti ja Sheratoni hotellide vahepeal. Poisid said ilusama toa. Meie tuba on sinist v2rvi, krohv on veits seintelt alla langenud. Toas on 2 voodit ja kapp, mille otsas kohver ??? Vaade kellegi sisehoovi, kus toimub pidevalt aktiivne arutelu. M6ikord tundub, et nad teevad seda meie toas. Ja siin on vesi oop2evaringselt olemas. Grusiinid ise ka imestasid.
Me tahtsime v2ga kohe randa minna, aga olime nii v2sinud, et ei j6udnud jalga jala ette t6sta. Tegime v2ikse beauty-sleepi kella yheni ja siis s2ttisime Mariaga randa. Aga noh, meie randa j6udes j6udis sinna ka t6en2oliselt k6ige suurem vihm, mis siin selle aasta jooksul olnud on. Vaatasime natuke tormi ja laineid ja tegime pilti ja k6mpisime kurvalt kodu poole tagasi.
Poisid k2isid ka korra v2ljas jalutamas ja n2gid ikkagi yhte eesti turisti ka. Kui poisid tagasi tulid, siis olid meil k6hud juba v6rdlemisi tyhjad. Hakkasime 6htuks s2ttima. Maria proovis korra kontakti astuda ka Armeenia viisaga, aga need inimesed seal ei ole ka k6ige kiiremad inimesed nii et poolteist n2dalat peale seda, kui me viisa ankeedi t2itsime, ei olnud armeenlased ikka veel p2ris kindlad, kas meile viisat l6ppkokkuv6ttes anda v6i mitte.
Kella 21 ajal hakkasime linna poole jalutama. 6nneks olid Marttil kaasas kaks Euroopa Liidu vihmavarju, mis ta m6tles siia meeneks j2tta, aga nyyd kulusid need hoopis meile marjaks 2ra. Batumi linn on muidu ka, aga eriti oositi v2ga ilus. Isegi poistele hakkas meeldima. P2eval pole Batumi suurem asi, aga oositi on siin eriti uhke tulede m2ng. K6ik majad on tuledes, mis annab neile uhke v2ljan2gemise. Isegi majad, mis pole veel valmis v6i on muidu koledad, on tuledes. Ja juba on palju ilusam. Ja siis on siin veel eriti palju purskkaeve, selliseid modernseid ja 2gedaid. V2ga tore linn on.
Kuna me oleme ikka turistid, siis v6tsime suuna kohe rannapromenaadi 22rsesse parki, kus asuvad restoranid, t6en2oliselt kyll kallimad kui need kohad, kus kohalikud k2ivad, aga turismi peab ju ikkagi toetama. Ja hakkasime tellima. Selleks hetkeks tahtsime k6ike. Kas me juba oleme korranud kui head toidud siin on, lihtsalt k6ike tahaks syya ja kui oled n2ljane ka, siis v6tad k6ike, isegi kui tead, et ei jaksa 2ra syya. Saime soogi tellitud ja loomulikult oli vaja ka veini. Kuigi meil on kaasas puhtalt vene keelt r22kiv inimene, satume ikka ja j2lle kentsakatesse situatsioonidesse, nii ka see kord. Saime teda, et neil on valget veini pudelis ja punast nii pudelis kui klaasides. Tahtsime lahtist punast veini. Kas see on sama, mis klaasides vein? Vastus arusaamatu. Kui on, kas siis saaks seda ka kannuga, kannu ei ole. Kas te valate siis pudeli veini klaasidesse, ei vala. Ettekandja oli endast v2ljumas, meie samuti, sest tekkis kahtlane tunne, et seda veini me t2na ikka yldse ei saa. Hakkas juba laua 22rest lahkuma, meie j2rgi rookimas. 6nneks asi lahenes, saime oma veini ja toidud. Ma lihtsalt pean kirjeldama, mida me s6ime. 1. hatsapuri - super, 2. tomati-kurgi salat kreekap2hkli kastmega - super (jah Martin, t2naseks ma tean selle kastme retsepti), 3. kabatshokid, mis t2idetud kreekap2hkli pastaga - ma vist ei pea enam seda superit taha kirjutama, 4. seene, liha, koriandri salat, no eriti hea, 5. shashl6kk, keskp2rane, 6. siis yks asi, mille nimi ei tule meelde, aga keedetud kanaliha igast punaste juurviljadega ja kui me olime k6ik selle 2ra soonud ja 2gisesime rahulolust, siis tellisime veel puuviljavaagna, milles oli arbuusi, melonit, viinamarju, banaani, ploome, nektariine ja te ju kujutate ette kui head need olid. SUPPER.
Vahepeal olime hankinud infot, et kuskil on yks lahe baar nimega SOHO, mis erinevalt Tallinnas asuva nimekaimuga, ei ole stripiklubi. Saime suhteliselt t2psed instruktsioonid, kuidas sinna minna, aga nagu ikka j6uab info meieni erinevalt. Loomulikult sammusime esialgu t2iesti vales suunas, tyydates inimesi kysimusega, et kus see baar siis ikka on. Enamus olid arvamusel, et sellist baari pole olemas. Sattusime korraks sisse ka Inturisti hotelli, kus meid suht kahtleva pilguga j2lgiti. Martti yritas korduvalt yhelt ja samalt mehelt ikka uurida, kus see baar on, mees ei teadnud. Ei teadnud esimene ja teine kord ikka ei teadnud. Siis liikusime suuremate ooklubide poole, yks tundus eriti 2ge. Meid vaadati pealaest jalatallani yle ja oledi v2lja, et sellistes riietes te kyll sisse ei saa. Samas me polnud enda arvates yldse halvasti riides, kui meie Evega oleksime jalan6ud 2ra vahetanud, siis oleks ok. Aga poistel pole isegi nii uhkeid riideid kaasas, et sisse saada. Homme kavatseme ennast 2ra tuunida ja ikkagi sisse saada.
Pika, aga v2ga meeleoluka seiklemise j2rel, leidsimegi oma baari yles. Ja see oli yks 2gedamaid baare, kus me kunagi k2inud oleme. Ma ei saa sellest kirjutada, sest me kavatseme Tallinnasse ka samasuguse teha ja kui te kuuleksite kui 2ge see on, siis meie kojusaabumise hetkeks oleksid alakad (loe Paap ja Mart) juba ehitusega alustanud. Meil on valmis vaadatud juba asukoht ja tookohadki 2ra jagatud. Siis me saame arstitood teha nii hobikorras, v6tta nt aastakese vabaks, et ka raamat valmis kirjutada. Kas te siis ei teagi, et meie j2rgmine projekt on kirjutada raamat Meie Maailm, samast sarjast, mis Minu Ameerika, Minu Tai ja varsti tulev Minu Gruusia.
SOHO-s j6ime yhed v2ga maitsvad mojitod (v6ttes siinkohal tagasi yldistavad kommentaarid grusiinide kokteilitegemise kohta), vaatasime viiemeetriseid laineid ja tulimegi koju. R66msad, puhanud, rahlolevad, Uni tuli magus.