Kuidas k6ik meile h2sti soodsa mulje j2ttis

Kuna olime 6htul juba u kl 3 magama saanud, siis 2rkasime vara - kl 10. Kimasime kiirelt muuseumituurile. Esmalt oli plaanis minna filmirezhissoor Sergei Parajanovi muuseumisse, v6tsime ikka kohe giidi, kes meile absoluutselt arusaadavas vene keeles k6ik puust ja punaseks tegi. Esialgu oleksime nagu tahtnud veits rohkem inglisekeelset giidi, aga tema oli kahjuks suvepuhkusele l2inud ja l6ppkokkuv6ttes on meil praegu juba t2itsa yksk6ik. Me m6tleme ka vene keeles.


Te nagunii ei tea, kes Parajanov oli. Ka meie polnud temast midagi varem kuulnud. Parajanov on yks armeenlane, kes syndinud, kasvanud Gruusias, siis elanud enamuse ajast Kiievis ja siis oma juurte juurde Armeeniasse surema tulnud. Muuseumis olid p6hiliselt tema kollaazhid, sellised h2sti kirjud ja tehtud nt. juukseklambritest, pudeliharjadest, piimapudelikorkidest, klaasikildudest ja yldse k6igest, mis n6ukaajal k2tte sattus. Meenutab veidi Desiguali riideid. Parajanov oli suht kireva iseloomuga mees ja istus selle eest ka 2 korda kinni. Nyydseks juba tema ande suurte austajatena, ostsime ka yhe filmi. Hetkel pole veel kindel, kas me seda vaadata tahame. 6nneks olid need filmid k6ik v2ga lyhikesed. Kahtlemata oli ta mingi psyhhiaatrilise diagnoosiga, sest normaalsed inimesed selliseid asju v2lja ei m6tle, nagu tema m6tles. Giid ei teadnud sellest midagi, aga meie olime selles 100% kindlad.

Muuseumist v2ljusime kl 13, plaanis oli minna veel Genotsiidimuuseumisse, aga sama t2htis v6i isegi veel t2htsam oli D- vitamiini hankimine meie organismi tarvis, sest osteoporoosi me kyll ei soovi. Niisiis, vaatasime kaugelt muuseumi ja selle juurde kuuluvat obeliski, mis meenutab Pirita tee 22res olevat impotendi unistust ja k2skisime taksol ennast kiirest aquaparki viia.

Kavatsesime kasutada sama nippi, et v6tame VIP- p22smed ja siis iraanlased ei tule meid tylitama, aga suure t6en2osusega oli jutt kahest valgest naisest kulutulena levinud ja iraanlased pugesid meil ka viptsoonis kylje alla. Aga meie l2ksime hoopis targu basseini 22rde, kus neid k6ik kohad t2is olid ja nii nad siis patseerisid seal meie ymber - mehed, kes ei suutnud r66mu varjata, et sellised praktiliselt paljad kehad v2ljan2itusele toodud ja naised, kes ei saanud aru, miks nende sookaaslased niimoodi jumalavallatult k2ituvad. Pilti otseselt keegi tegema ei hakanud, v2hemalt mitte nii avalikult.

L6una paiku saabus silmipimestav n2lg. L2ksime oma VIP-tsooni soogikasse ja kuna meil oli suht t2pselt v2lja arvutatud, palju meil soogiks l2heb, sest ei viicinud raha juurde vahetada, siis olime m66dukad. Suur oli meie yllatus, kui arve oli u kolmndiku v6rra suurem, kui oleksime tahtnud. Seda enam, et ettekandja n2itas summat oma telefoni pealt. Kuna tegelikult oli vahe nii u 30 krooni, siis tasakaalukas Eve tahtis asja j2tta sinnapaika, aga mitte nii tasakaalukas Maria otsustas olukorda veits uurida. Rebisime k6rvallaualt menyy ja arvutasime kokku, ei tahtnud nagu uskuda, et plastiktoolidel kallim hind on. Siis ettekandja kohe teatas, et neil selline tax, et teenindus on 7 protsenti ja liha kypsetamine 4 protsenti lisaks arvele. Tahaks n2ha neid inimesi, kes kana viitsivad toorelt kugistada. Tegime kiirelt arvutused ja summa v2henes u poole v6rra. Aga siiski, kust tuleb veel 600 raha? Ettekandja sai aru, et siinkohal on tegu arukate blondiinidega ja kysis otse, palju me siis tahame raha tagasi saada. See, mis me kysisime, selle ka saime. Normaalne.

Yldiselt on siin rahadega arvutamine keeruline, kuna summad on suured. Pole midagi imelikku, et j22me teineteisele u 73 000 v6lgu, nagu muuseas.

Veepargist lahkudes tahtsime v6tta taksot, aga sellel ajal tahtsid paljud teisedki taksot. Yhel hetkel avastasime me ennast iraani meeste piiramisr6ngast, kes k6ik meiega r22kida tahtsid. R22kida tahtsid nad aga iseenesestm6istetavalt iraani keeles. Seletasid k2tega vehkides midagi. Pakkusime siis neile, et english, po-russki, nemad said sellest kohe aru, et me venelased. Kysisid veel, et kas elame hotellis ja kas tahame nendega yhe taksoga minna (neid oli kokku u 10). Andsime palju eitavaid vastuseid, mis ei olnud nende jaoks kahtlemata 6iged vastused, sest nad ei saanud sellest "ei-st" mitte kui midagi aru. Muudkui seletasid edasi. Yks neist siiski oskas eriti primitiivset inglise keelt, aga sellest piisas, et kysida, how much one hour? Me veel imestasime, et miks neil seda taksot tunniks on vaja, no ja siis l6i klaariks. Nad ikkagi arvasid, et me oleme vene prostid, kes oma ihu on ilusti puhtaks leotanud, et nendega yhist s2ngi jagama hakata. 6nneks just siis tuli t6en2oliselt kyll kellegi tellitud takso, aga me tormasime sinna sisse, Eve rookis, et Opera juurde ja kiiresti, s6idu pealt t6mbasime uksed kinni ja iraanlased j2id mokad tollakil passima.

Siin on yldse liiga palju iraanlasi, kes kodumaal on ontlikud Allahi kummardajad, aga Armeeniasse sattudes joovad, laaberdavad, suitsetavad, teevad narkootikume ja hooravad ringi. Yldse pidavat nad olema kahepalgelised.

Kiired toimetused kodus ja linna peale minek, et n2ha purskkaevushowd, mis leiab aset keskv2ljakul ja kestab nii u 1,5 tundi. Muusika m2ngib ja siis purskkaevud purskavad selle taktis. Korra olime ka varem midagi sellist n2inud Las Vegases, aga seal n2idati kaugemalt. Samas vett purskas rohkem. Oli ilus. Pidevalt k2isid erinevad meeskodanikud meiega s6prust sobitamas ja ikka need p6hilised kysimused, kust tulete ja kus veel k2isite ja mida n2inud olete ja oi kui kahju, et juba homme lahkute ja ma tean kyll, et Eesti on v2ga ilus, oi kahjuks pole ise k2inud, t6esti teil seal nii kylm praegu jne jne jne. Loomulikult k2ib suhtlus vene keeles, sest inglise keelega on neil asjad halvasti. Esialgu arvasime, et enamasti kasutame ikka inglise keelt, aga sellest kyll midagi v2lja ei kukkunud. Ka noored ei oska praktiliselt yldse inglise keeles r22kida. Tutvusime nt yhe Armeenia karatekaga, kes pidi treenima koos Marko Luhamaaga ja ytles, et on v6isteldes terve maailma l2bi r2nnanud, aga no yhtegi s6na inglise keelt ei osanud. Ja siis tutvus meiega yks vene mees, kellel oli kaasas kohutavalt kole s6ber mingi verise nartsuga s6rme ymber. Maria muidugi, nii paljukest kui ta vene keelt r22gib, pani puhtsydamlikku: et jah, me oleme siin linnas yksi. Et enne olid poisid ka, aga nad lendasid juba eile 2ra. Ja jah, me elame praegu yhes korteris t2itsa yksinda. Etteruttavalt v6ib oelda, et meie imestuseks see t2na siiski nii ei olnud. No ja siis ei saanud me neist kahest santlaagrist enam lahti, nad praktiliselt p6lvili palusid, et me neile telefoninumbrid annaksime. Suure mangumise peale lubas Maria neil endale oelda skype'i aadressid, aga kuna me krillitsat ladina t2htedes nagunii trykkida ei oska, siis unustasime selle aadressi hoobilt 2ra.

Hetkeks meile tundus, et nad j2litavad meid, aga siis putkasime itaalia restorani kaitsvate seinte vahele, kust me ka kohe yhe kaitsva Eesti Mehe leidsime. Ise veel arutasime k6va ja selge h22lega, et n2ed, tundub et mingi soomlane v6i rootslane on ka siia Taga- Kaukaasiasse 2ra eksinud. Tema j2lle vastutasuks olevat kuulanud, et kes sellise p6hjamaa aktsendiga vene keelt yritab purssida. Ei l2inud viite minutitki, kui 3 tagasihoidlikku eestlast yhte lauda istusid ja l6busa muljetamise saatel p2eva 6htusse veeretasime. Meie kaaslane oli eesti ajakirjanik Hannes, kes selgitas meile natukene Armeenia sisepoliitilist ja majanduslikku olukorda, meie j2lle kelkisime, kus me siin Armeenias k2inud oleme (Tere, Hannes!).

Kuid sellega ei olnud 6htu veel l6ppenud. Koju j6udes kysis uksehoidja, et kas me ikka teame, et meie korteris yks mees on. NB! kell oli u pool 2. No muidugi me ei teadnud. Otkuda m6 znali??? Teadsime, et Armin k2ib vahel meie korteris, aga sellisel kellaajal tundus see imelik. Kysisime siis uksehoidjalt, kas ta on ikka seda meest varem ka n2inud ja ta teatas, et muidugi on, ta nagu veits elab siin. Hiilisime korterisse, kuulsime m6nusat norskamist, siis tegime natuke t2iesti tahtmatut myra ja Viktor tuli meile tere ytlema. No loomulikult teadis tema meist oluliselt rohkem, kui meie temast. Ta teadis ka seda, et me hommikul vara lahkume jne.

Korrastasime veel viisakalt korterit, yhtlasi avasime yhe kylmkapi, kus enne polnud peaaegu yldse asju, aga kust nyyd vaatas meile otsa ei keegi muu kui verinemetsseapea, nali! Tegelikult oli see hoopiski nylitud lammas. Vot nii olid meil lood Armeenias.

J2i veel 1,5 tundi und ja siis, nagu naksti, oli kuldhammastega Rubik meil ukse taga, et meid lennujaama s6idutada. Oli autogi seks puhuks 2ra pesnud. Ta aitas meie kohvrid autosse ja sealt hiljem lennujaama tassida. J2tsime Rubikuga sydamlikult hyvasti ja vaatasime lennukiaknast, kuidas Ararat meist j2rjest kaugemale j22b...



Kohtumiseni veebruaris 2011 Vietnamis.



P.S. Me teame juba ette, mida te nyyd tegema hakkate. Te hakkate p2rima, et kumb oli 2gedam, kas Gruusia v6i Armeenia? Kui selline kysimus peaks tekkima, siis lihtsalt sirvige blogi ja te m6istate isegi, et meile meeldib igal pool, kus on ilus loodus, hea sook ja kylalislahked inimesed. Seda k6ike Gruusia ja Armeenia meile pakkusid ja meil oli privileeg seda l6putult nautida. Kui sinna juurde saab arvata veel 2gedad reisikaaslased, siis tundub, et enam paremaks minna ei saagi.



P.P.S. Me lubasime k6igile, et saadame oma s6brad ka kohe Taga- Kaukaasiasse reisile. Nad ootavad teid pikisilmi!



P.P.P.S. Me oleme pruunid!



Tsau, pakaa, nahvamdis,

Teie Eve, Maria, Jaan ja Martti.