Batumi- see on puhkus, baar, naised, muusika. Me oleme terved inimesed ja peame seda k6ike saama.

Kui me kell 11 yles 2rkasime, olime v6rdlemisi pettunud, kuna taevas oli ikkagi pilves. Oo otsa oli sadanud, aga hommikuks ei olnud asi yldse paremaks l2inud. Veetsime oma aega sellega, et tegime Mariale passipildi, millega ta yle Armeenia piiri saaks. Nimelt peale kahen2dalast ootamist olid armeenlased otsustanud Mariale viisat mitte anda, kuna sellel oli valesti m2rgitud riiki saabumise kuup2ev. Imestasime tykk aega, et kust nemad seda 6iget kuup2eva teavad, aga las ta j22b. Loomulikult olid nad Maria arvelt kasseerinud raha 15 dollarit, mis peaks teoreetiliselt maha minema siis, kui viisa k2es on. Aga raha on meil k6igil maha l2inud, poistel isegi kaks korda. Armeenias k2ivad asjad natuke teistmoodi. Anyway, tegime yhe t2itsa kena passipildi ja taotlesime Mariale uue viisa. Ei tea, kas sellest ka mingit kasu on, aga igal juhul on Maria nyyd ka 30 taala v6rra vaesem.
Ilm oli kogu aeg endiselt kehv, aga 6nneks on meil kaasas Jaan (ta on juristiharidusega noor juht), kes on oma toimetustes maailma k6ige aeglasem. N2iteks ta ei saa mitte midagi muud teha, kui ta oma r2tikut kuivatab. Lihtsalt seisab ja lehvitab r2tikuga. T2nasel hommikul oli sellest kasu. Vist. Sest enne, kui me j6udsime teha mingeid valesid plaane ja kuskile 2ra minna, tuli p2ike ikkagi v2lja.
Nyyd oli meil Mariaga juba n2rv t2iesti pysti, sest me ei tahtnud v22rtuslikku p2evitamisaega raisku lasta. Hakkasime vaikselt poisse j2rgi oodates ranna poole k6mpima. Meil oli minna yks 300m, Sheratonist mooda ja olimegi kohal. V6tsime lamamistoolid ja asendid sisse. Lained olid j2lle h2sti k6rged. Batumi rand on kaetud ilusate korrap2raste ovaalsete kividega, aga seal peal on paljajalu natuke valus k2ia. Merep6hi on ka kivine ja kui laine tuleb, siis on ka natuke valus ja pyksid ja muud kohad on k6ik kive t2is.
Varsti saabus Martti. Jaani ei olnud ikka veel kuskil. Ta oli Marttile teatanud, et tema kyll ei kasuta yhte ja sama r2tikut kuivatamiseks ja mere 22res k2imiseks ja oli sellep2rast l2inud r2tikut ostma. Me l2ksime nyyd merre ujuma, mis tegelikult seisnes selles, et me istusime pahkluuni vees ja pyydsime laineid. Kaugemale lihtsalt ei saanud minna, sest siis oleks laineid meid ulgumerele kandnud.
Siis tuli Jaan. Yhe h2sti koleda r2tikuga. P2evitasime kohe mitu head tundi jutti ja pyydsime vahepeal laineid. Saime korraliku jume.
Taevas oli kogu aeg kaetud 2hvardavate pilvedega, mis mingil kummalisel kombel Batumi kohal laiali hajusid.
Kell 4 v6tsime takso, et s6ita linna 22rde kalaturule. Batumis on selline kalaturg, et sa l2hed ja ostad sealt endale mingi eriti v2rske ja 2geda kala ja k6rval on kohe restoran, kus sa saad lasta selle kala 2ra toodelda ja siis ta lihtsalt 2ra syya. Teel sinna sattusime takso peale, kus oli juhi k6rvalistuja koha peal aknas korralikult m6ranenud ring. Meil olid teatavad kahtlused, mis leidsid ka kinnitust. Kui me kysisime, et kuidas see suur pl2rakas tekkinud on, siis taksojuht seletas suurima heameelega ja t2iesti iseenesestm6istetavalt, et ykskord, jah, see tekitati peaga, kui ta j2rsku pidurdas. Nii palju siis turvavoodest... Martti hoidis kramplikult k2epidemest kinni. Eelnevalt oleme unustanud ka kirjutada sellest, et nad s6idavad nii, et punktiirjoon (see, mis eraldab Eestis kahte s6idurida) peab j22ma auto alla. Siis on h2sti. V6ite isegi arvata, kui palju segadust see tekitab, kui k6ik niimoodi tahavad s6ita. T2pselt nii kaootiline see liiklus ongi. Ja jalak2ijaid ei lasta mitte kunagi yle tee. Mitte kunagi. Enne s6idetakse yle, kui yle tee lastakse. Ja nii lihtsalt on ka. Prosto tak.
J6udsime kalaturule, kus haises nii kohutavalt, et Maria algatuseks ookis v2heke. Siis veits kauplesime, saime 1,7- kilose kammelja, neli kefaali, kaks monsterkala ja kolm kala, mille nime me enam ei m2leta, aga mis pidid olema v2ga head. Siis l2ksime k6rvale restorani, kus need kalad meie jaoks 2ra kypsetati. Sinna juurde v6tsime tomatit-kurki, soolakurki, juustu, kemalit(mis on yks nende eriti hea kaste). Mitte yhtegi hatsapurit ega hinkaali. K6igile yhed 6lled (sest veini lihtsalt seal ei myydud), yhed limonaadid ja k6ik. Ja siis, kui me olime juba j2rjekordeslt ennast salatist kurguauguni t2is 6ginud, siis hakati meile kala ette kandma. Vaatamata sellele, et meil k6ht v2ga t2is oli, ei pidanud Maria ja Jaan paljuks minna tagasi sinna kalaturule, et pahandada myyjatega, sest nad olid meile toomata j2tnud 5 kala. Need loomulikult ei saanud vene keelest mitte kui midagi aru ja n2hes,et olukord hakkab k2est 2ra minema, hakkas Maria neid s6imama eesti keeles. Puhtalt selleks, et olla nendega v6rdses seisus. Ei tea, kas selle v6i millegi muu p2rast, igal juhul saime nyyd siis ikkagi 6? kala k2tte ja vaatamata sellele, et meile mitte kui midagi enam sisse ei mahtunud, s6ime ikka k6ik 2ra. Etteruttavalt v6ib oelda, et k6ige 2rasoomine on ikkagi halb m2rk ja kui sa oled j6ukas, siis enne lahkumist tellid sa veel laua syya- juua t2is ja siis k6nnid minema. Vot selline lugu.
Meie l2ksime tagasi taksoga, moodaminnes tahtsime veel l2bi p6igata Gonia kindlusest, mis asub 10 km Batumist. See kindlus on ehitatud osaliselt juba 8-7 saj.eKr. ja olnud erinevate v6imude all. Viimati ehk veel m6ned kuud tagasi oli seal kolhoos ja kasvasid tsitrusepuud. Kaks n2dalat tagasi avati kindlus k6igile kylastajatele. Kiiresti tehti meile v2ike tuur ja k2sti kindlasti ronima minna myyri peale. Sinna myyri peale saamine oli iseasi, sest Martti proovis meid esialgu juhatada sirtsu sohu, kus Maria arvates kindlasti pidid olema ussid. 6nneks yhtegi ussi meie tee peale ei sattunud ja saime kenasti myyrile. Selle sorkisime kiirest l2bi, sest see ei vastanud euron6uetele ja oli natuke hirmus.
Tagasi s6itsime teise taksoga, sest keeldusime sisenemast marsikasse, kus peale meie oleks olnud veel tuhatkond inimest. Esimest korda elus olime valmis pakkuma taskojuhile rohkem raha, kui ta meilt kysis. Piinlik oelda, aga 6nneks saime s6nal sabast kinni. Andsime 8 larit ja palusime, et ta meid l2himasse lahtise veini poodi toimetaks. J6udsimegi sinna ja seal ootasid meid ees j2rjekordselt uskumatult s6bralikud inimesed. Soovitasid yhte valget veini, mida pidi jooma ka president. Me ei ole siiani aru saanud, mis seisukoht neil presidendi suhtes on, aga see vein maitses nagu 22dikas. Kuna nad nii toredad olid, siis v6tsime ikkagi 2 liitrit seda veini. Andsime selle eest 3 larit, mis teeb eesti rahas 21 krooni, aga nad keeldusid seda vastu v6tmast. Ytlesid ainult, et eestlased on nende s6brad ja neil ei ole millestki kahju. Me olime selle ytlemise ja veini yle nii uhked, et t2itsa l6pp. Ainus, mida me teha oskasime, oli neid ette-taha t2nada ja naeratada, aga rohkem polnudki vaja. Pugesime taksosse ja taksojuht kysis, et kuhu nyyd, Sheratoni juurde? Ja meie ytlesime, et jah, sest meie v2ike neoonroheline maja asub t6epoolest Sheratoni vahetus l2heduses. Noh, 6htu l2ks tavaliselt. Kasutasime veidi seda 22dikast veini ja m2ngisime Bismarcki. V2lja kuskile ei l2inudki, kuigi meil oli kindlasti plaanis t2na see face-control l2bida, millest me eile haledalt l2bi kukkusime.
Meil on siit ostetud vanad head m2ngukaardid, kus on peal ilus 2rtu- kuningas ja k6ige ilusam 2rtu- poiss. Sellest piisas.