S6it Armeeniasse

J6udsime Mariaga hommikul kell pool 8 Tbilisi tagasi. Kuigi meil olid kohad platskaardil, mis tegelikult t2hendab, et on ainult istmed, siis ei seganud see meie und. Magasime nii h2sti, et ei m2rganud j2rjekordselt, et me Tbilisi j6udsime.


Selle oo jooksul oli juhtunud palju asju - Maria oli raskelt haigestunud, tyypiline: kurk valus, nohu, nina kinni, koha (gav-gav!) kohe saabumas - sitt olla. Eelnevalt oli sama pulli saanud Martti, on ainult aja kysimus, millal Eve ja Jaan haigestuvad.

Niisiis, rongijaamast taksoga Pireti poole, kes tegeles just hommikusoogiga (Piretil algas muide uus elu), kiired muljetamised ja l2inud ta oligi. Maria otsustas veel veidi magada, et tervis natukenegi paraneks, Eve toimetas samal ajal arvutiga. Siis saabusidki poisid. Alles nyyd saime me aru, kui v2ga me nende j2rgi tegelikult igatsenud olime. Kallistasime, r22kisime, kuidas k6igil l2inud on ja lubasime mitte kunagi selle reisi jooksul enam lahku minna. Tegime plaani ronida yhte Tbilisi m2kke. Kuna Maria oli haige, siis Martti n6udis tungivalt, et ta peab j22ma koju haigevoodisse. Marial p2riselt ei olnud selle vastu midagi, kuigi peale seda, kui me olime 2ra l2inud, saatis 15 minuti p2rast s6numi, et tal on ilma meieta v2ga igav.

Anyway, meie s6itsime taksoga Gruusia Ema juurde. Taksos toimus v2ike s6navahetus, kuna me ei suutnud t2pselt otsustada, kas me l2heme tagasi ka taksoga v6i jalgsi. Konflikti algataja oli muidugi taksojuht ise, sest nad kohe v2ga tahavad turistidega s6ita. Ei tea kyll, miks. Gruusia Ema on yks kaitsev emand, kellel on yhes k2es kolossaalne m66k vaenlase ja teises k2es veinipeeker kylalise jaoks. Ema juurest avanes ilus vaade kyll natuke halli ja tolmuse, aga ikkagi v2ga armsa Tbilisi linna peale. Tegime pilte, olime yle kere higised ja suundusime alla linna poole.

Meie tuttav taksojuht juba ootas seal, et viia meid p6him6tteliselt kasv6i maailma l6ppu, aga kuna me teadsime linna juba v2ga h2sti, siis me tahtsime ise edasi h2ngida. K2isime veel synagoogis, kus poisid pidid sisenemiseks pigimytsid p2he panema ja n2gid niimoodi ypris naljakad v2lja. Siis kinnitasime keha ja v6tsime Marialegi veits syya kaasa. Nyyd oli aeg s2ttida, kuna t2na 6htul ootas meid tegelikult juba Jerevan.

Kl 17 v6i siis pigem 17.10 istusime oma ilusasse musta E- klassi mersusse, mille oli meile tellinud Sulev ja mis pidi meid viima Armeeniasse. Autojuht oi 23- aastane Zura (j2lle!), tubli poiss. Loomulikult pidime k2ima l2bi veinipoest, et kaasa osta veini nii Armeeniassse kui ka koju, aga siis hakkasid tekkima probleemid. Kuna meist on saanud suhteliselt suured veinispetsialistid, siis vein, mida pakuti esimeses poes, ei sobinud meile. Liiga 22dikane. Meie autojuht viis meid j2rgmisse kohta, kus vein oli v2ga soe. Kuna me ei saanud t2pselt aru, mis maitsega see on, siis otsustasime selle 2ra osta. 9 liitrit veini kankudes (see k6ik on teile!!!)+ yks valge vein h6bedases kotis (Armeeniasse)+ LOOMULIKULT pirnilimonaad+ natuke vett. Siis selgus, et meil v6ib sellega Armeenia piiril probleeme tekkida. Otsustasime enne 6iget aega oma p2id sellega mitte vaevata.

Ainult poolteist tundi linnas ja juba hakkasimegi liikuma piiri poole. S6it l2ks libedalt, aga just siis otsustas ka Jaan, et nyyd ta haigestub. Ja proovis korduvalt tagaistmel keskel istuva Eve pihta aevastada. Maria lihtsalt higistas ja Martti v6is esiistmel isegi turvavoo kinni panna. Zura ei pannud.

Piirile j6udsime pooleteist tunni p2rast. Gruusia pool l2ks kenasti. Kontrolliti passe ja tehti pilte. Arusaadav, kui nii s2rtsakad inimesed riigist lahkuvad. Armeenia pool olid sootuks teised teemad. Auto l2ks omaette, meie omaette. Paeval oli selgunud, et ka Eve Armeenia viisa on aktsepteeritud ja seda ainult 15 dollari eest. Poisid oli hakkama saanud 30 dollariga ja Marial polnud 30 taala eest mitte essugi. Declined. V6i 6igemini tal polnud selle kohta mingit infot, kas viisa on v6i ei ole. Passi- ja viisakontrolli l2bisime kolmekesi ilma probleemideta ja arvasime, et jumal on ikkagi olemas. Aga ei olnud. V2hemalt Armeenias mitte. Marial polnud elektronviisat ja k6ik. J2rgmine putka. Viisa vormistamine. Maksab omakorda 10 taala (netis oli 15...). Antakse blankett. K6ik armeenia keeles. Maria:" Kas ma pean midagi nende pagana hieroglyyfidest aru saama?", tolliametnik kurjalt:" Need pole mingid hieroglyyfid, need on armeenia t2hed." Maria:"Aga ma pean aru ka saama, kui ma midagi kirjutan." Sai ingliskeelse blanketi ja kirjutas sinna nii, et mitte keegi teine aru ei saanud, mida ta sinna kirjutas. Vastutasuks. Etteruttavalt v6ib oelda, et j2rgmisel p2eval laekub Mariale kiri, kus ta saab viisa...

Samal ajal k2is Martti auto juures seletamas, mis meil pagasis on. H2sti syytult, et r2tikud, hambaharjad, villased sokid... Ja siis tundus, et k6ik on OK. Alles peale viisakammi ytles meile autojuht, et praegu lihtsalt l2ks tolliamtenik sooma ja j2tkab l2biotsimist siis, kui ta soogiga l6petab. Aga nad soovad ju pagana kaua. J6udsime juba v6tta Armeenia suhtes erinevaid seisukohti, mis olid 100% negatiivsed. Lubasime helistada igale poole ja selle veini, juhul kui nad selle meilt 2ra v6tavad (milles me olime kindlad), selle lubasime nende silme all maha kallata. Et nemad sellest tilkagi ei saaks. Martti proovis yhte veini vahepeal auto esiistme alla peita, aga see ei mahtunud. Siis tuli uuesti Zura ja teatas, et tal on vaja 5 dollarit. Me andsime. Zura kadus. Ja siis ta tuli uuesti ja ytles, et nii, nyyd v6ime s6ita. V6ite sellest omad j2reldused teha. Me ka t2pselt ei tea, mis vahepeal toimus. Zura lihtsalt oli oelnud, et mida te t6mblete turistidega. Et tuleb Armeenia numbriga auto ja neid te ei otsi l2bi ja siis tuleb Gruusia nubriga auto, t2is heledap2iseid ullikesi, mis te t6esti arvate, et neil on pomm kotis? Ilmselt tundus ka neile see t6en2osus liiga v2ike ja nad lasid meil minna. Me OLIME v6tnud seisukoha Armeenia suhtes. Kuigi me yldse ei tahtnud. Kahju.

Kell oli juba palju, sest piiril olime m6ttetult kaua aega raisanud. Mitte midagi aknast ei n2inud ja Zura oli kurb, sest see k6ik pidi v2ga 2ge olema. Yletasime mitmeid m2eahelikke ja yhes t2iesti suvalises rotikas tegime soogipeatuse. Peatuse tingis ka asjaolu, et Zura teadis, et seal pakutakse head vaarikamaitselist puskarit, mis meid paugupealt terveks ravib.

Saime praktiliselt kottpimedas enda kebabid ja vaarikapuskari napsud, mis maitsesid v2ga h2sti. Otsustasime neid napse jagada, et juhul kui, siis oleme homme k6ik pimedad. No ei olnud :D. Ja s6itsime kottpimedas edasi. Muudkui t2nades Zurat, et ta meiega sellise reisi ette viitsis v6tta, sest- marsikad s6idavad poole aeglasemalt ja lagunevad poole tee peal 2ra ja rong s6idab yldse yle m6istuse aeglaselt. T2nas meie eest Jaan, sest ta r22gib v2ga h2sti vene keelt. Ikka v2ga h2sti. Jaan on tore. V2lja arvatud need korrad, kus ta aevastas :D.

Gruusia- Armeenia piirist on Jerevani veel oma 230 km. Mis tegi u. 2,5h s6itu. Kottpimedas. Ja autojuht muudkui korrutas, et p2eval oleks see tee palju 2gedam olnud. No mis teha. Maria ja Jaan aevastasid, Martti nuuskas.

Anyway, kell pool kaks kohaliku aja j2rgi (mis on juba 2 tundi teie ajast ees) j6udsime me enda peatuspaika Jerevanis. Ja juba tundus, et armeenlased tahavad meil nahka yle k6rvade t6mmata. Nad pidid seda turistidega igal v6imalusel tegema. Me kyll istusime enda turvalises Gruusia autos, aga ikkagi oli selline tunne.

T2nasime enda j2rjekordset Zurat, v6tsime telefoninumbri, juhuks kui meil teda vaja peaks olema (see vajadus tekkiski kohe j2rgmisel p2eval) ja tegime m6ned ylesv6tted. Meie peatuspaik on nagu parim viiet2rni hotell, aga see on tegelikult hoopis V2GA ilus korter (kuidas me kyll saaksime Reinu t2nada?) Jerevani kesklinnas. Ja kui me l2bi selle linna s6itsime, j2i meil ka suu lahti, sest see oli... v2ga ilus. Eks homme n2eme t2psemalt. Jagasime toad. Helistasime Reinule, et teada saada WIFI koodi, nautisime natuke hetke ja l2ksime siis 2ra tuttu.


NB! V6iksite ennast kokku v6tta ja v2hemalt natukenegi kommenteerida. Siis me teame v2hemalt, kas te olete meiega. V6i kellegi teisega.