Kuidas M2gede Pojad kohtasid Puhast P6hjamaa Ilu

Lennuk lendas Gruusiasse veidi yle kolme tunni. Mis on imelik, sest kaardi j2rgi asub Gruusia ikkagi karup...s. Googlemaps annab peale Tbilisi veel m6ne yksiku linna ja that's it. Lennukis oli peale meie veel 6 eestllst ja nad k6ik olid meile natuke tuttavad.
Yhes6naga j6udsime ilusti kohale, viskasime Jaanusega m6ned naljad, muuhulgas ta kutsus meid Gruusia haiglasse toole ja kurvastas meid, oeldes, et Batumis v6ib vihma sadada. Seda me kyll sisse pole planeerinud.

Peale passikontrolli j6udsime fuajeesse, kus meid ootas umbes tuhat kilavate silmadega murjamit ja v2ga ilus t2di Piret. Istusime kenasti taksosse ja s6itsime Pireti juurde koju. Ta elab Tbilisi eliitlinnaosas Vakes, t2nava nimi on juba nii keeruline, et seda ma kyll kirjutada ei oska. Maja asub k6rge raudaia taga ja aias kasvavad viigimarjad, viinamarjad ja granaat6unad. Etteruttavalt v6ib oelda, et hiljem me neid marju ka soome ja mitte v2he, sest nad risustavad puu otsast alla kukkudes Pireti aeda.

Pireti elamine koosneb kolmest toast ja koogist ja terrassist, toad on h2sti k6rgete lagedega. Ahjaa, ja vett ei ole kell 1.00-6.00. Lihtsalt. Ja k6ik.

Ja nii me siis istusime varahommikul kell 5 seal Taga- Kaukaasia terrassil ja j6ime Piretiga yhed rahustavad teed ja kaks pitsi rahustavat gruusia konjakit ja siis ta pakkus meile mahlaseid gruusia puuvilju. Just selleks me siis tulimegi.

Siis me l2ksime 2ra tuttu, sest kell 11 pidi meid juba pikisilmi ootama Martti, kes elab k6rvalmajas. Seal on v2ike hostel.

Peale seda, kui olime 5 korda kella edasi lykanud, juba 2rkasimegi. Vesi oli t2itsa olemas. Atraktsioonid n2gid ette, et l2ksime k6igepealt Marttiga... juuksurisse... Muide Martti on olnud Tbilisis kaks p2eva, kuna ta keeldus meiega yhes lennukis s6itmast ja saabus siia varem. Piret on ta korralikult v2lja 6petanud, nii et Martti teadis juba igasuguseid nurgataguseid. Temperatuur oli 37 kraadi ja me olime toast lahkudes momentaalselt l2bim2rjad. Meil on yldiselt kaasas kogu meie garderoobi k6ige napimad riided ja ainult yks pikkade varrukatega asi ja need on selle kliima jaoks ilmselgelt natuke liiga soojad.

Saatsime Martti kenasti juuuksurisse, lugesime talle s6nad peale ja l2ksime Mariaga automaadist kohalikku raha v6tma. Peale viite eba6nnestunud katset tilkusime higist. Istusime kohvikusse ja tellisime ice-latte ja hakkasime Marttit ootama. 80 minutit ja 30 larit hiljem ta tuli. Ilus nagu ime. Kohe h2sti ilus. Kes ei tea, siis Martti on Mariast kolm aastat vanem koolivend, nad k2isid koos GAGis ja h2ngisid yhes seltskonnas. Varsti liitus nendega seal g2ngis ka Jaan, kes samuti ylehomme varahommikul Gruusiasse j6uab. Martti on v2lja6ppinud politoloog ja etteruttavalt v6ib oelda, et ta paneb meid nii m6nigi kord natuke kohatusse olukorda r22kkides vene ja gruusia suhetest.

Edasi kulgesime raudteejaama, sest meil olid vaja v2lja osta Batumi rongi piletid. Kulgemiseks kasutame me taksot, sest see on lihtsalt nii odav. 5 larit praktiliselt yksk6ik, kuhu. 5 larit on 35 krooni. Liiklus Tbillisis on t2iesti kohutav, aga selle-eest ei tohi sa esiistmel s6ites turvavood kinnitada. Kui sa seda teha proovid, siis taksojuht muutub n2rviliseks, sest ega kogu aeg pole vaja turvavood kinni hoida ja tema ise ytleb, kui on v2ga vaja voo peale panna. Noh ja niimoodi me siin siis s6idame- ilma turvavoo, valgusfooride ja liiklusm2rkideta. Ja nii teevad k6ik. Ja suht paljud kulgevad tagurpidi nagu yldse. Ja keeravad teineteisele ette ja lasevad ohjeldamatult signaali, mis pidi t2hendama, et nad annavad m2rku, et siin s6idab yks ilgelt 2ge juht. M2letad, Sann, t2pselt nagu see video, mida me youtubist vaatasime.

Vaksalis l2ks meil kohutavalt palju aega. Grusiinid on yldiselt v2ga aeglased toimetajad. See puudutab k6ike peale soomise. Soovad nad kohutavalt kiiresti. Nad on v6imelised termiidi kiirusel 2ra h2vitama n2iteks 25 hinkaali. Ma muidugi pole t2pselt n2inud, kuidas termiidid seda teevad, aga tundub, et nad ikkagi sarnanevad. Suure mangumise ja asjaajamise peale saime l6puks piletid k2tte ja nyyd oli meil viimane aeg sooma minna.

J2llegi takso ja Martti juhatusel hinkaalinkasse, sest meie Mariaga polnud kunagi varem suuri pelmeene soonud. Kyll aga oli meid 6petatud, et mitte mingil juhul ei tohi 2ra syya seda taignanuppu, millest sa kinni hoiad kui sa hinkaali tyhjaks luristad. Selle 2rasoomine on v2ga halb m2rk j t2hendab, et sa oled n2ljane, mis on praktiliselt sama, nagu sa oleks vaene...mis on halb.

Peale hinkaalisid, hartsod ja tarhuni liikusime natuke mooda tanavat, saime s6imata kohalikult kerjuselt, ta arvates me olime Gestaapo sead. Ja kemplesime yhe v2ikse mustlasega, kes s6i kr6psu ja samal ajal nuias raha. Ja proovis meid katsuda. T2itsa ebameeldiv.

Koju j6udes proovisime me k6igepealt, kuidas yldse gruusia vein maitseb. Siis lugesime Eesti uudistest, et meil siin Tbilisis oli suuremat sorti elektrikatkestus, mist6ttu kogu linn mattus h2marusse. Meie ei pannud t2hele. Siis tegime m6ned ylest2hendused, 6ppisime tundma Gruusia kaarti, natuke ajalugu, tegime plaanid homseks, kui me hakkame s6itma p6hjapoole ja kus on igasugu vaatamisv22rsusi, mille nimed koosnevad praktiliselt ainult konsonantidest. Samal ajal vaatasime m6ned pikantsemad pildid Pireti erakogust.

Siis juba helistasid meile Martti Gruusia s6brad, kellega ta lennukis kohtus ja kellest ta yliv6rdes lugusid r22kis. Kesklinnas kohtusime me peale m6ne pildi tegemist siis Levani ja Gogaga. Nad tootavad mingis transpordifirmas ja k2ivad tihti Inglismaal, mis tegi nendest 22rmiselt open-minded noored grusiinid, kes r22kisid t2iesti vabalt inglise keelt. Levan oli 23 ja Goga 27 ja hakkab kohe abielluma.

Levan juhatas meid yhte t2iesti geniaalsesse kokteilibaari, mis asus t2ielikus urkas, aga oli v2ga 2ge. Yldiselt ta tahtis meile pakkuda eksootikat- ylih2id kokteile Gruusias. Baari omanik oli poiste tuttav ja yle keskmise abivalmis. Lubasid teha absoluutselt k6ike, mida me ainult kysida oskame. Koht oli t6epoolest nii 2ge ja no kokteilid... t2iesti kohutavad. Aga neile endale need v2ga maitsesid. Peale esimesi kokteile said baarist kohe otsa gin, toonik, coca-cola, j22d j2tkus ainult Martti ja Maria kokteilidele. Selline lugu.

Yldiselt manitsesid Piret ja Krabi meid mitte r22kima usust ja poliitikast ja noh me r22kisime terve 6htu usust ja poliitikast. Ja meditsiinist. Ja abiellumisest Gruusias. Gruusia poistel oli v2ga hea tuju, sest neil oli tool h2sti l2inud ja nad said ylemuse k2est kiita. Me olime k6ik v6rdlemisi 6nnelikud, et me yksteist niimoodi imekombel olime yldse leidnud. 6htu l6petuseks kallistasime ja musitasime p6hjalikult ning lubasime homme j2lle kindlasti kokku saada ja neid Piretile tutvustada.

Koju j6udes tahtsime me terrassil veel ainult korraks m6nusat Taga- Kaukaasia 6htut nautida, kui k6rvaltmajast poleks kostnud hele h2dakisa: "Maaaarrttttiii! Idi damoooiii!!!!" Martti perenaine oli teda kogu see aeg oodanud. Kell oli 3 oosel. Oli aeg l6petada.