Kuidas Eve ja Maria Aasiasse l2ksid

Tere s6brad!


Uus reis, uued kaaslased, aga meie, Eve ja Maria, oleme ikka samad. Et mis siis toimub? K2esoleva reisi sihiks on Gruusia ja Armeenia. Kestvus keskmiselt 2 n2dalat. Seltskonnaks Eve, Maria, Martti ja Jaan (kes on kyll v2ga ilus, aga keda Eve on n2inud viis minutit oma elust. V6i natuke v2hem). Kohalesaabumine ja 2raminek on p6nevuse tekitamiseks k6igil vandersellidel t2iesti erinev (Eve ja Maria siiski eraldi reisida ei oska, nii et nende ajad on 99% synkroniseeritud). Martti aga on juba kohal ja ootab meid. Ja lubas Gruusiasse konkreetselt sisse kolida. Palju 6nne, t2di Piret!

Teile v6ib tunduda sihtkoha valik kummaline, aga Maria t2di elab juba mitmendat aastat Georgias, toob meile sealt imeh2id veine, r22gib vapustavaid lugusid ja on nakatanud meie perekonda Gruusia- vaimustusega. Teised k6ik on juba 2ra k2inud ja osad isegi 2 kord. K6igile on meeldinud.

Armeenia sai lisatud sellep2rast, et seal pole jalle ykski normaalne inimene k2inud. M6ned yksikud teavad, et seal oli praktiliselt 22 aastat tagasi maav2rin, mida nad siiani yle elavad. Aga et reis yleliia tsiviliseeritud ei tuleks ja kuna ka seal elab meil tuttav, kelle jutud Armeenia kohta ei j22 mitte alla juttudele Georgia kohta, siis Julgete Eesti Naistena proovime 2ra. Tont teab, mis saab. Infoks niipalju, et grusiinidele meeldib kui nende maad Georgiaks kutsutakse.

Teedu andis meile kaasa oma imepisikese l2paka. Praeguseks pole me suutnud veel t2pit2hti yles leida, aga saate aru kyll kui viicite. Suure t6en2osusega neid t2hti siin ei eksisteerigi. Aga parem ikka kui kirillitsa.

Kui on uusi lugejaid, siis blogi nime kohta saate infot USA tripi esimesest sissekandest.

Selle asjaga on siis nyyd korras.



2raminek oli suurejooeline ja v2ga l6bus, nagu meile ikka kohne. Eks nad on ka rahul, kui meist veits puhata saavad. Kohal olid Maria koos vanematega, kes, nagu kord ja kohus Evele korra k6ne v6tsid, et kas ta on yldse tulemas v6i nii. Nad olid ilma Melluta- osadele tuntutud ka sharpei nime all- kes vahepeal proovis alakehast halvatud olla. Siis Eve perekond: ema, isa, 6de ja Teedu, puudus NiuNiu (v6ib-olla ta siiski istus autos- me ei tea, aga kindlasti oli ta m6ttes meiega, kuna juba p2eval yritas ta ennast Eve kohvrisse h2sti salaja 2ra pakkida). Siis Liisi, keda me pikalt ei n2e, kuna ta hakkab Inglismaal laulmist 6ppima, sest inimene, kes ei pea viisi, peab seda ikka 6ppima. Loomulikult oli kohal ka kamp alakaid, yks ilusam kui teine- puhtalt sellep2rast, et neil pole isiklikku elu ja nad teadsid, et pyhap2eva 6htul jagatakse Tallinna Lennujaamas tasuta alkoholi. Blond Mart, Paap, Palm ja imeilus Reimo. Puhas ilu. Maria isa on meile reisi peale kaasa palunud ka oma hea s6bra Jaanuse, kelle korteris Tartus Maria aastaid elas ja ma ytlen- see korter on n2inud nii m6ndagi. K6ik ikka selleks, et meil eriliselt ebamugav oleks ja et ta iga meie sammu Tallinna Lennujaamast kuni Tbilisini kontrolliks ( sest peale seda kontrollib meid juba t2di Piret). Me proovime mitte v2lja teha.

Tehtud kiire check-in, v6is alata reisi sisse6nnistamine, mispuhuks oli valitud 1 prosecco ja 1 vahuvein. Siis, nagu ikka, Maria ema manitsused ja kurb t6demus, et Tbilisis ja Yerevanis on tal kyll tuttavad ees, kes meist vajadusel kodumaale ettekandeid teevad, aga Batumis oleme me puhta omal vastutusel, mist6ttu suure t6en2osusega j2rgmise kahe n2dala jooksul yhtegi kainet hetke ei n2e. Seekord pole ju ka kaasas meie vana head iidolit Liisit, kes meil silma peal hoiaks.

Siis suuremat sorti kallistamine, kojuj22jatele s6nade peale lugemine, Mardi ja Palmi haiged naljad v2ikse Eve kulul ja l2inud me olimegi. Eve, Maria, 3 imehead Eve ema tehtud kotletti ja 2 tykki peaaegu Teedu valmistatud 6unakooki. Muide, kui purukoogile lisada natuke Juubeli tordipulbrit, siis v6ib p6him6tteliselt teha imesid. Hoidsime poialt, et turvakontrollist oma teemoonaga l2bi saame, sest AirBaltic toitumist puudutavate detailidega ei tegele. Nagu joomist puudutavate detailidegagi. Mist6ttu tuli enne lennukile minekut v6tta siiski yks tagasihoidlik vein. Maria on kahetsusv22rselt pire, kuna ta k2is eile venna synnip2eval ja sealgi jagati imekombel tasuta alkoholi. Ta otsustas olukorda 2ra kasutada. Kohvri reisile minekuks pakkis kokku tema ema.



Lennukis meile k6rvuti kohti ei leidunud. Olime juba leppinud saatusega, et peame j2rgnevad 50 minutit eraldi istuma, aga nii ei l2inud see mitte. Lennukis n2gime, et Eve k6rvale hakkab istet v6tma imeilus noormes jalas tulipunased kingad. Maria ei saanud j2tta seda saatuse hooleks ja tegi kiiresti juttu- peale seda ka kiire kohtade vahetuse. Reis Riiga oli j2lle omamoodi vanadekodu projekt (tervitame siinkohal Liisit!), keskmine vanus lennukis oli 76+. Ja kohe algul proovisid nad meiega tyli norida oeldes, et me r22gime liiga palju. No me ei olnud Mariaga juba mingi 60 tundi n2inud. Saage ometi aru. Pealegi meie neile ei oelnud, et lennukis oli t2na kuidagi erakordselt palju vanainimese l6hna tunda.

Riia lennujaamas astusime juba tuttavale noormehele julgelt ligi, tegime m6lemad (teineteisest s6ltumatult) komplimendi 2gedate kingade kohta, kutsusime teda Georgiasse kaasa, aga tal kahjuks Dublinis too ootas, pidi olema veinimyyja. Kysisime kiirelt nime, ytlesime oma blogi aadrssi ja l2inud ta oligi. Vedas j2llegi loomulikult, et ta yldse meiesuguste printsessidega kokku sattus, sest vastasel juhul oleks ta enda lennukist lihtsalt maha j22nud. Meie tegime tavalist, et kuhu minek ja tule ilus poiss Gruusiasse kaasa, kui siis hakkasime igaks petteks k6ik koos tema piletit vaatama. Selgus, et ta lennuk t6usis kirjade j2rgi 6hku t2pselt viie minuti p2rast. Siis me veel otsisime yles 6ige v2rava ja juhatasime veidi segaduses, aga sellest hoolimata t2iesti ilusa poisi kenasti 6igesse kohta. Siinkohal tervitame ilusate punaste kingadega Egertit, kes kahtlemata meie 6htu palju pikantsemaks muutis.

V2iksed 2pardused Riia lennujaamas olid, oleksime 22repealt ilma j22nud kahest Vana Tallinna pudelist, mis Maria ema meil kindlasti veel palus osta (Marial on praeguseks 2 pudelit ja Evel 4+2 pudelit- grusiinidele maitsevad magusad joogid), aga ei j22nud.

V6tsime 2 klaasi Martinit (k6ik ainult hea reisi 6nnestumise nimel) ja j2rgnesime t6mmudele mustades dressides m2gede poegadele. Nad t6esti vaatavad meid natuke kahtlaselt ja pakuvad igal v6imalikul juhul istet. Me ei saa juba aru, kas sellest keeldumine on hea v6i halb maneer.

Igal juhul oleme me lennukis ja seekord pole meid yhegi avaliku mikrofoniga taga otsitud. Mis on yldiselt hea m2rk.

Lennukis teeme v2ikse eine- kotletid, koogid (t2iesti geniaalne kombinatsioon), kaks 22rmiselt lahjat kokteili, mille me saime ikka tellida siis, kui Maria isa s6ber Jaanus baari k2rust tahtis mooduda- k6ik selleks, et meil eriti piinlik oleks.

Meie piinlikkuse kompenseeris t6siasi, et kui ostad kaks viina, siis saad kolmanda tasuta (emad- isad: need viinad on t2pselt 5cl-i, ei grammigi rohkem). Siis proovis meie tuju nagu hetkeks rikkuda yks t2pselt Eve ees istuv naine, kes hakkas kohe lennukisse j6udes tundma 6hupuudust ja sydamevalu. N2o j2rgi on ta meiega t2pselt yhevanune, mist6ttu on tema seisundi p6hjuseks k6ige t6en2olisemalt paanikah2ire. Ja nad veits nagu tahtsid arsti v6i midagi. Aga meie Mariaga oleme puhkusel, nii et yritagu ise kuidagi hakkama saada. Validoli neil ometi siin lennukis vist on...

Anyway, me hakkame varsti Aasiasse j6udma.