Pärl sigade seas

Hommik oli ilus. Saime oma toasted, magusa tee ja suhkruta kohvi, vaatamata sellel, et olime tellinud suhkruta tee ja magusa kohvi. No pole midagi. Kuna mina olen veic haige, siis magasime kauem ja kl 11 paiku hakkasime linna liikuma. Kuna oli pühapäev, siis tänavatel oli rohkem rahvast ja meie tänava templis käis tihedam sagimine. Sellele vaatamata leidsime ühe söögik, kus saime imehead india toitu väikse hinna eest ja Kristjan oli väga rahul. Seejärel suundusime Sentosa saare poole. See on selline väike saar kohe Singapuri kõrval, kus asuvad vaid lõbustusasutused, nt. Universal, Okeaarium, lõbustuspark, palju uhkeid hotelle jne. Teadu pärast käib kogu singapuri rahvas seal nädalavahetustel lustimas. Olime valmis hulleimaks, et cabel caris on hull saba ja et metroo on hullulut umbes ja et saar on puupüsti rahvast täis. Aga suur oli meie üllatus kui midagi sellist ei olnud. Nagu Singapurle kohane, kõik oli viisakas, polnud mingeid sabasi, kõik juhendasid meid isegi siis kui me ei tahtnud.

Kui cabel cariga saare kohal olime, siis nägime, et valitseb täielik tühjus, nägin ka ühte täiesti tühja veeparki, milles ka lazy river, kohe ma kohe ka pidin minema. Muideks need kõik kohad olid avatud. Siis kui olime ära teinud mõned atraktsioonid, seal hulgas 4D virtuaalsed ameerikamäed, mida kunagi ka USA-s Universalis tegin (mis oli ka siis eriti äge nagu ka nüüd), hakkas vihma sadama, fak, palju sadama. Nii palju siis minu rannast ja lazy riverist. No siis Kristjan vedas mu veel 3D kauboi raidile, milles me istusime sellises sadulas, mis liikus nagu hobune ja tulistasime ekraani. Nii vahva oli pika kleidiga seal seljas istuda. Pärast loeti ikka kõik lasud kokku ka ja meie sõidus võitis Kristjan. Ta oli väga õnnelik. Samas on see ka vist ettearvatav, sest keskmine vanus ilma meieta oli u 6.   

Plaanis oli veel loomaaed, aga seda juba õhtul. Vaheapeal läksime korraks koju kuna vihma ka sadas ja noh mis seal ikka rabeleda. Koduteel ootas meid aga üllatus. Terve meie hotelli ümbrus oli täis mehi. Nagu täiesti täis. Saime ise ka aru, et see on selle templiga seotud, mis hotelli vastas asub. Ja ma vist ei ole enne kirjutanud, et seal Little Indias on asjad nii, et mehed hängivad tänavatel, sõna otseses mõttes hängivad, sest midagi asjalikku nad ei tee ja naisi lihtsalt ei ole. Olime ise ka üllatund kuna teadsime, et see on punaste laternate piirkond, aga naisi ei ole. Naised ilmuvad välja õhtuti, aga seda ka mitte päris välja, vaid nad istuvad trepikodades, võred on ees. Ja siis kui sa tahad seksi osta, siis lähed rausatvärava taha, valid omale trepilistuvatest naistest sobiva välja ja saad temaga hullata sama maja kõrgemal korruses. Vot nii on lood.

Aga kui nüüd minna tagasi eilse juurde, siis ma olin konkreetselt ainuke naine selles meeste rahvamassis ja nad kõik sajaga passisid. Vastik. Küsisime siis hotellist, et kuulge, mis siin toimub ja nemad vastu, et jah mingi u 7000 meest tuleb pühapäeviti meie hotelli ette, aga olge rahulikud, nad lähevad kl 11 magama. No olimegi siis rahulikud. Samas oli see suht ok kuna keegi ei joonud alkoholi ja keegi ei suitsetanud ja korra käis peast läbi, et kui sarnane meeste mass oleks koos nt. Ida-Virus, siis saaks kindlasti paar tükki nuga ja mina seal ainukese naisena poleks küll julgenud rahlikult ringi liikuda. Võimalik, et ma siiski ülehindan ennast.

Õhtul võtsime ette loomaaias Night Safari, mis oli äge. Nägime gigant lendoravat, vot seda sama, keda eestis päärtetakse ja keda keegi näinud ei ole. Ja siis oli seal ka võimalik minna nahktiirte alasse, kus nad hullult ringi lendasid ja Kristjan ei teadnud, et nad lendavad valge poole ja loomulikult oli tal valg särk seljas. Mulle üritasid nad nats pähe lennata. Päris ägedaid loomi oli ja üldse selline äge värk. Täna just mõtlesin, et miks nad ei võiks ka Tallinna Loomaaias sarnast asja korraldada, et mingi väike rong sõidab öösel ringi ja saab vaadata loomade ööelu, mis pidi olema palju aktiivsem kui pävane. Võtku kasvõi see vanalinna lasterong ja kütku seal ringi. Kõlaritest võiks tulla Turovski jutt ja kõik oleks rahul.  

Loomaaiast tagasitulek osutus veidi keeruliseks kuna me olime teadlikult küsinud, et kaua täna metrood kimavad ja hotellist öeldi, et pühapäeva puhul ikka vähemalt öösel kella üheni. Loomaaed asub nimelt hästi kaugel, saare teises otsas u 1,5 tundi sõitu. No loomulikult kui me kuskil karu perses rongile saime, siis tuli välja, et see ikka juba päris linna ei sõida ja kui üritasime teisel rongile ümber istuda, siis tuli välja, et see ka lõpetanud juba sõitmise ja kell oli u 12 öösel. Jess. Võtsime takso, mis u 15 minutiga meid kodu juurde viis. Arutasime veel endamisi, et kas ikka julgeb sellest blogis kirjutada kuna isa G. korduvalt ütles, et meiesugused uimerdised ei saa kuidagi reisil hakkama ja näe, mis nüüd juhtus. Keset ööd mingis kurat teab kus, aga kõik läks hästi.

Seejärel tegime veel väikse söögi, mida ilmestas üks rott, kes pidevalt sebs meie lähedal ja keda kogu restorani personal, u 25 inimest, üritas meist eemal hoida.

Aga praegu istume Kuala Lumpuri lennujaamas, vihma sajab nagu oavarrest, tegelikult nagu mingist palju suuremast varrest ja ootan lenud, mis viib meid Yangoni. Võimalik, et järgmised 25 päeva ei kirjuta ma midagi. GSM lev seal ka ei ole. Nii, et kui näeme, siis räägime.