Karvikut ei ole enam

Hommik – aeg minna hommikustsööma. Söömine toimub hotelli kõrval asuvas india söögikohas. Astume sisse, oleme ainukesed. Laudade peal on imelikud kanistrid mingi sogase ollusega. Anname ühele tüübile kupongid, ütleme, et hommikusöök ja tema küsib, mida juua, no tooge siis Kristjanile kohvi ja mulle apelsinimahla. Saabuvad joogid – rõve. Kohv on sigamagus, apelsinimahl on nii magus, et peale esimest lonksu ei suuda meist kumbki u ühe minuti jooksul rääkida. Tõttan vana hea Coca Lighti järele.

Seejärel valatakse ka meie laual olevatesse kanistritesse kahte sorti sogast ollus u 3 liitrit mõlemat, mõtleme, et supp, aga hoopis kaste. Seejärel serveeritakse hommikusöök. 2 aurutatud riisi leiba ja üks fritüüritud rasvapall. Sööma peame seda koos kastmetega. Mina ajan vaevu ühe plönni endale sisse, Kristjan pingutab ja saab söödud nii enda oma kui ka minu jäägid. Seejärel saabuvad järgmised hommikusöögilised. Pilukad, aga ka turistid. Räägivad midagi “kelneriga” ning vaatavad meid imestund pilkudega. Seejärel on meie kord imestuda kui nende lauda jõuavad toastid muna ja juustuga. Nähes meie imestust küsivad nad, et kas meile meie hommikusöök maitseb, meie, et noh mitte eriti ning seepeale ütleb naine, et noh nemad eelistavad siiski toasti. Ha-ha. Igatahes me teame, et homme nõuame ka sama.  

Seejärel seadsime sammud metroo peale. Lähemal metrooplaani vaatlusel selgus, et üks peatus on meile kohe päris lähedal. Teele jäi mitmeid ilusalonge ja ühe neist ka välja valisime, Kristjanile nimelt. Meil oli plaan teha karvikust inimene.

Salong oli piinlikult puhas, üks neiu pesi valge märja salfakaga põrandat, millele jäi vaevu hallikas jälg, mõtlesime piinlikusega enda põrandate peale. Seejärel võeti Kristjan letti. Juuksuriks u 45-aastane mees. Näitasime pildilt, millist soengut vaja on (no umbes nagu kõige ägedamal india meesmodellil loomulikult). Mees vaatas hirmunult. Küsis veel minult, et kas oleme kindlad ja me olime. Kõigepealt haaras mees hekikäärid ja eemaldas enamuse juustest. Seejärel kiirelt hekseldas valmis varem pildilt nähtud soengu. Ei mingit masinat, ei mingit pardlit, puhas kääride töö. Välja kukus hästi. Ja seda kõike 10 singapuri dollari eest (kurss 1EUR = 1,5 SGD). Pole paha.

Hakkas sadma. Polnud muud teha, läksime Chinatowni, leidsime kogemata mingi hawker-i (toidukoht, kus erinevates putkades müüakse erinevat toitu vähese raha eest, söögiplats kõigil ühine. Hinnatud see koht, mille ees saba). Kuna midagi tellida ei osanud, siis käisime ringi ja vaatasime, mida teised söövad ja siis üritasime üles otsida koha, kus seda müüakse. No ei leidnud. Võtsime mingid nuudlid lihaga ja pelmeenidega. Suht heal oli. Lisaks värskelt pressitud õuna-ananassi mahla, aga vot see oli imehea.

 Seejärel patseerisime niisama ringi. Avastasime, et Singapur meile ikka väga meeldib. Selline hea kooslus vanast autentsest ja uuest, uhkest.

Käisime ühes hiina templis ja siis jälle ühes eriti fääntsis kaubamajas, mille katusel oli pisike bassein, kus sai jalgupidi sulistada. Plaan oli minn Sentosa saarele, aga kuna me tahtsime selleks kasutada cabel cari, siis tehti see meie jaoks eirit raskesk (pikk jutt) ja me ei läinud sinna vaid hoopis vaatama ühte kuurorti, mis oli ehitatud  ühe hotelli katusele. Korruseks oli 56. Vaade imeline. Meid just rannatooidele ei lastud kuna see hotellikülastjatele vaid, aga siiski see vaadel. Singapur on roheline linn pilvelõhkujatega. Kui me esialgu arvasime, et siin pole suurt midagi teha ja et ei viitsi suurlinnades passida, siis Sinagpur meile kindlasti meeldib ja võimalik, et üritame reisi lõpus enne ärasõitu siin veel 2 päeva veeta. Kui meil jääb üle u 1000 SGD-d, siis ööbime Marina Bay Sands-is J, mis te arvate, kas meil jääb raha üle? Kallis, aga äge. Raha läheb nii, et vähe pole. Mitte söögile, aga mingile muule jurale

Õhtuks oli meil planeeritud erinevaid atraktsioone, aga me olime lihtsalt sigaväsinud, käisime söömas, esialgu täielikku jama ühes hawkeris, maksis vaid 5 SGD, pärast sõime u sama raha eest veel mingit head kana. Ja siis läksimegi magama

Alkohol on kallis. Õlu veel suht ok, aga vein kallis, rask.