Kuidas k6ik meile h2sti soodsa mulje j2ttis

Kuna olime 6htul juba u kl 3 magama saanud, siis 2rkasime vara - kl 10. Kimasime kiirelt muuseumituurile. Esmalt oli plaanis minna filmirezhissoor Sergei Parajanovi muuseumisse, v6tsime ikka kohe giidi, kes meile absoluutselt arusaadavas vene keeles k6ik puust ja punaseks tegi. Esialgu oleksime nagu tahtnud veits rohkem inglisekeelset giidi, aga tema oli kahjuks suvepuhkusele l2inud ja l6ppkokkuv6ttes on meil praegu juba t2itsa yksk6ik. Me m6tleme ka vene keeles.


Te nagunii ei tea, kes Parajanov oli. Ka meie polnud temast midagi varem kuulnud. Parajanov on yks armeenlane, kes syndinud, kasvanud Gruusias, siis elanud enamuse ajast Kiievis ja siis oma juurte juurde Armeeniasse surema tulnud. Muuseumis olid p6hiliselt tema kollaazhid, sellised h2sti kirjud ja tehtud nt. juukseklambritest, pudeliharjadest, piimapudelikorkidest, klaasikildudest ja yldse k6igest, mis n6ukaajal k2tte sattus. Meenutab veidi Desiguali riideid. Parajanov oli suht kireva iseloomuga mees ja istus selle eest ka 2 korda kinni. Nyydseks juba tema ande suurte austajatena, ostsime ka yhe filmi. Hetkel pole veel kindel, kas me seda vaadata tahame. 6nneks olid need filmid k6ik v2ga lyhikesed. Kahtlemata oli ta mingi psyhhiaatrilise diagnoosiga, sest normaalsed inimesed selliseid asju v2lja ei m6tle, nagu tema m6tles. Giid ei teadnud sellest midagi, aga meie olime selles 100% kindlad.

Muuseumist v2ljusime kl 13, plaanis oli minna veel Genotsiidimuuseumisse, aga sama t2htis v6i isegi veel t2htsam oli D- vitamiini hankimine meie organismi tarvis, sest osteoporoosi me kyll ei soovi. Niisiis, vaatasime kaugelt muuseumi ja selle juurde kuuluvat obeliski, mis meenutab Pirita tee 22res olevat impotendi unistust ja k2skisime taksol ennast kiirest aquaparki viia.

Kavatsesime kasutada sama nippi, et v6tame VIP- p22smed ja siis iraanlased ei tule meid tylitama, aga suure t6en2osusega oli jutt kahest valgest naisest kulutulena levinud ja iraanlased pugesid meil ka viptsoonis kylje alla. Aga meie l2ksime hoopis targu basseini 22rde, kus neid k6ik kohad t2is olid ja nii nad siis patseerisid seal meie ymber - mehed, kes ei suutnud r66mu varjata, et sellised praktiliselt paljad kehad v2ljan2itusele toodud ja naised, kes ei saanud aru, miks nende sookaaslased niimoodi jumalavallatult k2ituvad. Pilti otseselt keegi tegema ei hakanud, v2hemalt mitte nii avalikult.

L6una paiku saabus silmipimestav n2lg. L2ksime oma VIP-tsooni soogikasse ja kuna meil oli suht t2pselt v2lja arvutatud, palju meil soogiks l2heb, sest ei viicinud raha juurde vahetada, siis olime m66dukad. Suur oli meie yllatus, kui arve oli u kolmndiku v6rra suurem, kui oleksime tahtnud. Seda enam, et ettekandja n2itas summat oma telefoni pealt. Kuna tegelikult oli vahe nii u 30 krooni, siis tasakaalukas Eve tahtis asja j2tta sinnapaika, aga mitte nii tasakaalukas Maria otsustas olukorda veits uurida. Rebisime k6rvallaualt menyy ja arvutasime kokku, ei tahtnud nagu uskuda, et plastiktoolidel kallim hind on. Siis ettekandja kohe teatas, et neil selline tax, et teenindus on 7 protsenti ja liha kypsetamine 4 protsenti lisaks arvele. Tahaks n2ha neid inimesi, kes kana viitsivad toorelt kugistada. Tegime kiirelt arvutused ja summa v2henes u poole v6rra. Aga siiski, kust tuleb veel 600 raha? Ettekandja sai aru, et siinkohal on tegu arukate blondiinidega ja kysis otse, palju me siis tahame raha tagasi saada. See, mis me kysisime, selle ka saime. Normaalne.

Yldiselt on siin rahadega arvutamine keeruline, kuna summad on suured. Pole midagi imelikku, et j22me teineteisele u 73 000 v6lgu, nagu muuseas.

Veepargist lahkudes tahtsime v6tta taksot, aga sellel ajal tahtsid paljud teisedki taksot. Yhel hetkel avastasime me ennast iraani meeste piiramisr6ngast, kes k6ik meiega r22kida tahtsid. R22kida tahtsid nad aga iseenesestm6istetavalt iraani keeles. Seletasid k2tega vehkides midagi. Pakkusime siis neile, et english, po-russki, nemad said sellest kohe aru, et me venelased. Kysisid veel, et kas elame hotellis ja kas tahame nendega yhe taksoga minna (neid oli kokku u 10). Andsime palju eitavaid vastuseid, mis ei olnud nende jaoks kahtlemata 6iged vastused, sest nad ei saanud sellest "ei-st" mitte kui midagi aru. Muudkui seletasid edasi. Yks neist siiski oskas eriti primitiivset inglise keelt, aga sellest piisas, et kysida, how much one hour? Me veel imestasime, et miks neil seda taksot tunniks on vaja, no ja siis l6i klaariks. Nad ikkagi arvasid, et me oleme vene prostid, kes oma ihu on ilusti puhtaks leotanud, et nendega yhist s2ngi jagama hakata. 6nneks just siis tuli t6en2oliselt kyll kellegi tellitud takso, aga me tormasime sinna sisse, Eve rookis, et Opera juurde ja kiiresti, s6idu pealt t6mbasime uksed kinni ja iraanlased j2id mokad tollakil passima.

Siin on yldse liiga palju iraanlasi, kes kodumaal on ontlikud Allahi kummardajad, aga Armeeniasse sattudes joovad, laaberdavad, suitsetavad, teevad narkootikume ja hooravad ringi. Yldse pidavat nad olema kahepalgelised.

Kiired toimetused kodus ja linna peale minek, et n2ha purskkaevushowd, mis leiab aset keskv2ljakul ja kestab nii u 1,5 tundi. Muusika m2ngib ja siis purskkaevud purskavad selle taktis. Korra olime ka varem midagi sellist n2inud Las Vegases, aga seal n2idati kaugemalt. Samas vett purskas rohkem. Oli ilus. Pidevalt k2isid erinevad meeskodanikud meiega s6prust sobitamas ja ikka need p6hilised kysimused, kust tulete ja kus veel k2isite ja mida n2inud olete ja oi kui kahju, et juba homme lahkute ja ma tean kyll, et Eesti on v2ga ilus, oi kahjuks pole ise k2inud, t6esti teil seal nii kylm praegu jne jne jne. Loomulikult k2ib suhtlus vene keeles, sest inglise keelega on neil asjad halvasti. Esialgu arvasime, et enamasti kasutame ikka inglise keelt, aga sellest kyll midagi v2lja ei kukkunud. Ka noored ei oska praktiliselt yldse inglise keeles r22kida. Tutvusime nt yhe Armeenia karatekaga, kes pidi treenima koos Marko Luhamaaga ja ytles, et on v6isteldes terve maailma l2bi r2nnanud, aga no yhtegi s6na inglise keelt ei osanud. Ja siis tutvus meiega yks vene mees, kellel oli kaasas kohutavalt kole s6ber mingi verise nartsuga s6rme ymber. Maria muidugi, nii paljukest kui ta vene keelt r22gib, pani puhtsydamlikku: et jah, me oleme siin linnas yksi. Et enne olid poisid ka, aga nad lendasid juba eile 2ra. Ja jah, me elame praegu yhes korteris t2itsa yksinda. Etteruttavalt v6ib oelda, et meie imestuseks see t2na siiski nii ei olnud. No ja siis ei saanud me neist kahest santlaagrist enam lahti, nad praktiliselt p6lvili palusid, et me neile telefoninumbrid annaksime. Suure mangumise peale lubas Maria neil endale oelda skype'i aadressid, aga kuna me krillitsat ladina t2htedes nagunii trykkida ei oska, siis unustasime selle aadressi hoobilt 2ra.

Hetkeks meile tundus, et nad j2litavad meid, aga siis putkasime itaalia restorani kaitsvate seinte vahele, kust me ka kohe yhe kaitsva Eesti Mehe leidsime. Ise veel arutasime k6va ja selge h22lega, et n2ed, tundub et mingi soomlane v6i rootslane on ka siia Taga- Kaukaasiasse 2ra eksinud. Tema j2lle vastutasuks olevat kuulanud, et kes sellise p6hjamaa aktsendiga vene keelt yritab purssida. Ei l2inud viite minutitki, kui 3 tagasihoidlikku eestlast yhte lauda istusid ja l6busa muljetamise saatel p2eva 6htusse veeretasime. Meie kaaslane oli eesti ajakirjanik Hannes, kes selgitas meile natukene Armeenia sisepoliitilist ja majanduslikku olukorda, meie j2lle kelkisime, kus me siin Armeenias k2inud oleme (Tere, Hannes!).

Kuid sellega ei olnud 6htu veel l6ppenud. Koju j6udes kysis uksehoidja, et kas me ikka teame, et meie korteris yks mees on. NB! kell oli u pool 2. No muidugi me ei teadnud. Otkuda m6 znali??? Teadsime, et Armin k2ib vahel meie korteris, aga sellisel kellaajal tundus see imelik. Kysisime siis uksehoidjalt, kas ta on ikka seda meest varem ka n2inud ja ta teatas, et muidugi on, ta nagu veits elab siin. Hiilisime korterisse, kuulsime m6nusat norskamist, siis tegime natuke t2iesti tahtmatut myra ja Viktor tuli meile tere ytlema. No loomulikult teadis tema meist oluliselt rohkem, kui meie temast. Ta teadis ka seda, et me hommikul vara lahkume jne.

Korrastasime veel viisakalt korterit, yhtlasi avasime yhe kylmkapi, kus enne polnud peaaegu yldse asju, aga kust nyyd vaatas meile otsa ei keegi muu kui verinemetsseapea, nali! Tegelikult oli see hoopiski nylitud lammas. Vot nii olid meil lood Armeenias.

J2i veel 1,5 tundi und ja siis, nagu naksti, oli kuldhammastega Rubik meil ukse taga, et meid lennujaama s6idutada. Oli autogi seks puhuks 2ra pesnud. Ta aitas meie kohvrid autosse ja sealt hiljem lennujaama tassida. J2tsime Rubikuga sydamlikult hyvasti ja vaatasime lennukiaknast, kuidas Ararat meist j2rjest kaugemale j22b...



Kohtumiseni veebruaris 2011 Vietnamis.



P.S. Me teame juba ette, mida te nyyd tegema hakkate. Te hakkate p2rima, et kumb oli 2gedam, kas Gruusia v6i Armeenia? Kui selline kysimus peaks tekkima, siis lihtsalt sirvige blogi ja te m6istate isegi, et meile meeldib igal pool, kus on ilus loodus, hea sook ja kylalislahked inimesed. Seda k6ike Gruusia ja Armeenia meile pakkusid ja meil oli privileeg seda l6putult nautida. Kui sinna juurde saab arvata veel 2gedad reisikaaslased, siis tundub, et enam paremaks minna ei saagi.



P.P.S. Me lubasime k6igile, et saadame oma s6brad ka kohe Taga- Kaukaasiasse reisile. Nad ootavad teid pikisilmi!



P.P.P.S. Me oleme pruunid!



Tsau, pakaa, nahvamdis,

Teie Eve, Maria, Jaan ja Martti.

Which clock is aquaparks? (I.Paul)

Hommik. Kell on kymme. K2rgatus. Tundub, et majas on toimunud plahvatus v6i v2hemalt tulistamine. K6ik on vaikselt oma tubades, keegi liigutada ei julge. Ootavad. Midagi ei j2rgne. Magavad edasi.
Hommikusook, oleme suhteliselt napis6nalised, sest me ei ole t2na need, kes me olime eile. Hommikusooki vyrtsitab aga Eve oma pikantse looga sellest, kuidas ta kell 10 tualettruumi minnes peaga vastu ust jooksis. Sellest ka see kohutav k2rgatus. Ainult korra lendasid h6bedased molekulid silme ees ja verd ei jooksnud kuskilt. Ei, 2rge muretsege, k6ik on h2sti. Isegi sinikat pole. Mis see uks heale k6vale peale ikka teeb.

T2na hommikul olime eranditult k6ik v2ga aeglased. Unist hommikut muutis elavamaks koputus uksele, kust me kyll kedagi ei ootanud. Ega Maria ei tahtnudki ust avada, aga l6puks ytles h22l ukse tagant, et ta on s6ber. Lasime sisse. See oli Armin, Reinu hea s6ber. Ta teadis meist k6ike ja ytles, et ta on iga p2ev siin korteris salaja k2inud, kui meid kodus pole. Ahah. Pakkusime talle kohvi ja veits piredat seltskonda, aga ta oli meiega v2ga tore. Muuhulgas tegi ettepaneku 6htul s6ita vaatama veel ilusaid kohti Jerevani ymbruses, et ta organiseerib meile auto. Me Mariaga olime n6us, sest meil on t2na vaba 6htu, poisid s6idavad tagasi Tbilisi.

Toast lahkusime kell pool kaks, et suunduda kohalikku veeparki, sest me polnud ammu p2evitanud ja poisid on t2itsa kahvatud. K6ik planeeritud muuseumid j2id t2na sellep2rast 2ra. Veepargis v6tsime VIP- p22sme, sest hinnavahe tavalise piletiga oli v2ga v2ike. See-eest saime aga erilise kohtlemise osaliseks, mida meil tegelikult yldse vaja polnud. Saime minna VIP-alasse, kuhu k6ik iraanlased, keda seal pargis oli kohutavalt palju, ei p22se, ja kus igal sammul pole rookivaid p2rdikuid. Sellele vaatamata p2evitasime me otse basseini k6rval koos k6igi iraanlaste ja nende lastega. Basseinides oli kohutavalt kylm vesi, aga sellest hoolimata olid need t2is kylmast l6disevaid siniseid lapsi. Meie nii kylma vette minna ei tahtnud. Martti proovis igaks juhuks yhte atraktsiooni, mis j2i esimeseks ja viimaseks, sest ta prantsatas selili vette nii, et hea, et sealt p2rast yldse tulema sai. S6imas tootajaid ja lubas kaebuse esitada. Aga tal oli t6epoolest selja peal gigantne punane pl2takas.

Siis saime me veel m6nikymmend minutit p2ikest v6tta ja kell kolm ootas poisse v2rava ees takso. Leonna Lewis hakkas laulma ja meie kallistasime. Nii kurb ja sydamlik oli. Poisid l2ksid ja nii, kui nad nurga taha kadusid, saime me aru, kui palju me nende j2rgi igatseme. K6ige rohkem aga kurvastas teadmine, et see ongi l2bi. Puhkus, ma m6tlen.

Me Mariaga h2ngisime veepargis veel m6ned tunnid, k2isime isegi paar korda basseinis ja j2lgisime iraani naisi, kes t2ies mundris vette ronisid (noh, et keegi nende keha ei n2eks v6i midagi), et oma p2takaid valvata. M6ne aja p2rast olid nende riided muidugi t2iesti l2bim2rjad ja hakkasid kenasti l2bi paistma... Siis pakkusime me tykk aega pinget iraani (?) poistele, kes kangesti tahtsid valgete emandatega yhele pildile j22da. Nad nimelt ujusid meile kylje alla ja siis teised poisid tegid kaugelt pilti. Me ytlesime neile kyll, et it's ok, et tehke normaalselt pilti kui teil vaja on, 2rge ainult nihverdage kuskilt posti tagant, siis nad vastasid, et nad teevad lihtsalt ainult iseendast pilte, mitte kellestki teisest. Aga millegip2rast ikka kui nad fotoka k2tte v6tsid, oli objektiiv suunatud meie poole. Ja nii j2rgmised tund aega jutti.

Kell 6 tuli meie korteri ukse taha kuldhammastega vanem h2rrasmees Rubik, kes kysis: pojeehali? Ja meie vastasime: pojeehali! S6itsime valge Toyota Hiluxiga Jerevanist v2lja m2gedesse. K6igepealt l2ksime yhele vaateplatvormile, kust avanes imeilus vaade Ararati m2ele ja teistele m2gedele, mis on natuke v6rreldavad Grand Canyoniga. Lihtsalt see on nii uskumatult suur ja ilus. Tegime pilte ja olime 6nnetud, sest poistele oleks see ka hirmsasti meeldinud. Ma ei tea, miks nad iga kord 2ra l2hevad just siis, kui huvitavaks hakkab minema. J2rgmine peatus- Garni. Seal on yks vana Kreeka templi moodi tempel, mis oli algselt olnud paganlik pyhakoda ja kus hiljem elas ka kuningas. Ymberringi ikka seesama hunnitu loodus. Garnist edasi v6tsime suuna Geghardile. Tee sinna oli suhteliselt kehv ja v2ga m2gine. Vahepeal olid m2gedest alla tulnud kivilaviinid, mis olid tee sootuks 2ra rikkunud. See pidi siin olema tavaline. Aga see- eest n2gime ehedaid Armeenia kylasid ja meeletult ilusat loodust. Noh ja siis me seal olime: kahe m2ekuru vahel l6ppes tee 2kki 2ra. P2ike hakkas loojuma ja andis kogu paigale veel juurde kuldse nimbuse. M2e otsas asus eriliselt vana ja t2htis klooster, kus tegutses tegelikult seesama munk Gregor, kellest me eile kirjutasime. Kuna p2ike hakkas loojuma ja kirikutes siin eriti palju elektrit ei ole, siis oli seal sees kottpime. Me olime Mariaga ainsad kylastajad ja pidime seal hirmu k2tte 22repealt 2ra surema. Aga vaatasime ikkagi viimseni k6ik nurgatagused l2bi. Muuhulgas tegime salaja pilti ka. Kirikust v2ljas asusid sellised kongid, mis olid u.1 ruutmeetrit suured ja sisaldasid altarit. Seal suretasid mungad oma liha. Nad l2ksid noorest peast sinna puuri sisse ja m6ned ei v2ljunud sealt enne, kui nad 2ra surid. Me vaatasime k6ik kongid j2rgi ja igayhes kartsime natuke. Et i-le t2pp panna, siis n2gime veel ka yhte v2ikest madu, kes oli keskmise vihmaussi suurune, aga vonkles t2pselt nagu madu. Jooksime kiljudes minema.

Kodu poole tagasi s6ites ostsime tee pealt yhe suure meloni ja tomatit. Palusime Rubikul ennast maha panna Kaskaadide juures, sest tahtsime enda vanas tuttavas soogikohas, kus me eilegi pikalt aega veetsime, kindlasti veel yhed shashl6kid v6tta. Seltskond oli seal sama nagu eelmiselgi 6htul. Kohe soe ja tuttav tunne tulla. K6ik olid r66msad ja tassisid meile laua momentselt head- paremat t2is. T2na me viina ei v6tnud. Maria ei tahtnud.

Kui me olime seal ennast kurguauguni t2is 6ginud maailma parimat shashl6kki, v6tsime oma d6nja yhes ja hakkasime l6busalt kodu poole veerema.

Armeenia h2ll

Hommik, 08.09.10, 2ratus u kl 8. Kerge hommikusook, varem kokkulepitud auto meid ootamas 08.30, poole tunni p2rast olemegi autos, veel meenuvad osad maha j22nud asjad ja juba kl 09.30 me t6esti lahkume Jerevanist. Autojuhiks seekord noor armeenlane oma Chrysleriga.


Esimene peatuspaik Khor Virap, mis t2hendab sygavat kaevu. Tegu iseenesest armeenlaste usu synnipaigaga. Legend r22gib, et elas yks paganlik kuningas, kes otsustas, et yks valgustajast munk peab oma vangistust taluma 60m sygavuses kaevus, siis yks tore usklik naine k2is teda seal toitmas ja yhtlasi needis paha kuninga 2ra. Kuningas sai aru, et ainuke, kes teda saab p22sta on pyha Gregor, kes kaevus kinni istub, t6i ta siis sealt v2lja. Kuningas sai terveks ja terve rahvas hakkas usklikuks. Usu nimi on Yks Ainuke Apostlik Ortotoksi Armeenia Kirik.Gregor omakorda hakkas kogu armeenia rahvast usustma ja ehitas palju kirikuid ja kloostreid. Seal on siis ka kirik, mis ehitatud u 7saj, mis t2hendab, et v2ga ammu. Praegune p6hihoone on u 17.sajandist. Asukoht iseenesest on maaliline, asub nimelt Ararati m2e jalamil ning Tyrki on sealt s6na otseses m6ttes kiviga visata.

Esiteks saime ronida sinna kaevu, kus Gregor kinni istus. Meie m66tmete kohaselt oli see kyll u 7m sygav, aga v2idetavalt oli ta enne sygavam olnud. Seal all asus selline must akendeta tuba, mis oli t2idetud ikoonidega. Yldiselt ei soovita klaustrofoobikutel sinna minna.

Meie suureks r66muks saime osa ka jumalateenistusest, kus meid 6nnistati ja paha aeti 2ra l6hnaviirukitega. Meil avanes ka suurep2rane v6imalus suudelda Kristuse ema ikooni, millest me kyll loobusime, aga kindlasti ei saa me oelda, et meile seda tungivalt pakutud poleks. Nad k2isid selle pildiga mooda tuba ringi ja k6ik suudlesid seda ennastunustavalt. Kui teenistuse l2biviija sellega meieni j6udis, siis meie vaatasime seda pilti lihtsalt tuima n2oga ja Maria puges Eve selja taha peitu. Jumalateenistus iseenesest oli ka v2ga omap2rane, l2biviijateks 3 meest, yks t2htsam kui teine, k6ige t2htsamal oli v2ga kena kuub, selline eriti uhke peakate ja kaunistustega sussid. Siis oli seal ka yks veic v2hem t2htis munk, kes yritas kogu v2rki untsu ajada, sest ta unustas pidevalt mingid asjad 2ra v6i ei leidnud 6igeid lehekylgi yles. Teised 3 olid ta peale suht n2rvis. Noomisid teda pidevalt, see oli naljakas (aga me hoidsime naeru tagasi). Altar oli nagu lava, osa "etendusest" k2is k6igi n2hes, kohti t6mmati eesriie ette ja 3 meest tegid seal oma toimetusi. Ikoonid olid ka kohati kardinatega kaetud ja siis vahepeal neid j2lle n2idati. Yks hoopis teistsugune kogemus.

Seej2rel v6tsime suuna Etchmiadzini, mis on nagu Armeenia Vatikan. Siin asub t2htaim kirik ja siin elab ka kirikupea. Selles kirikus oli ka just k2imas jumalateenistus. Kirik oli t2is nutvaid naisi, see oli natuke kurb, tundus, et enda elul pole nagu midagi viga. Ei tea, mille eest neid naisi kyll karistati. Jumalateenistus oli suurem ja l2biviijaid oli ka rohkem. P2rast oli ka armulaud, millest me j2lle osa ei v6tnud, kuigi meil hakkasid k6hud juba tyhjaks minema. Eve ja Maria olid kenasti kaasa v6tnud suured r2tikud, et jumala ees mitte palja peaga olla. Eve r2tikule oli suurelt joonistatud paljas naine... Seej2rel tahtsime kindlasti kylastada ka aardekambrit, milles asusid ikka eriti olulised aarded. Ma ei usu, et te midagi sellist olete n2inud. Ligip22s oli loomulikult tehtud meile raskeks, esialgsetel andmetel pidime ootama u tunni, et kindlasti enne seda sisse ei saa. Olimegi juba sooma minemas, kui otsustasime oma v6lusid kasutada ja aeg lyheneski juba 15 minutile.

No ja siis hakkas tulema - 1. tykike Noa laevast, sest just Ararati m2gi oli ju see, mille kylge ta kinni j2i. Tykile oli kohe suur kullast raam ymber ehitatud, et puitu (kas see laev oli yldse p2riselt puidust?) ennast oli suht v2he n2ha. Eve ja Maria suhtusid skepsisega, aga poisid vaatasid andunult. 2. Oda ots, millega Jessukest ristile kandmisel torgati. Verd kyll n2ha polnud, aga pidavat p2ris asi olema, r22kis meile ukrainakeelne giid (v6ite isegi arvata, et pookisime ennast mingile privaatsele kylastusele sappa ja Jaan sai ka sellest natuke aru ja siis t6lkis meile). J2lle sama lugu, poisid vaatavad silmad kr6llis, Eve ja Maria vaatavad kui spetsialistid, et nii nyri otsaga ei ole v6imalik kedagi torgata. Kuulge, kui oda ots on ikka ca 1cm paksune, siis ta v6is heal juhul saada kerge lomastuse, aga mitte haava, millest jookseb lahinal verd. Siis n2gime veel palju t2htsaid asju, eriti pakkusid meile huvi just kirikupeade kehakatted, mis olid nii ilusate mustritega tikanditega, et Pohjanheimo v6iks sellest m6ne mantli kyll teha. Ja loomulikult need kastruli ja tornikujulised peakatted ning selle juurde k2iv jutt, et mis sa arvad kui yks p2ev l2heks toole, selline torbik peas jne. Aga suurima aarde olime j2tnud l6puks. Salajaste andmete kohaselt pidi kristliku altari all asuma ka paganlik altar, sest ega kristlased lollid pole. Nad ehitasid ikka oma pyhamud kohtadele, kus rahvas juba varem k2is. Vana altar j2eti aga esialgu alles, sest keegi teadnud, kuidas see ristiusk inimestele istub. Et kui ei istu, siis saab paganluse juurde alati tagasi poorduda. Sellep2rast j2eti ka altar igaks petteks alles. Muuseumitootajatele tuli yllatusena, et mingid noored Eestist, t6en2oliselt h2sti maskeerunud satanistid, on plaaninud oma pyhakohta kylastada. Aga erinevalt teistest kohtadest, kus meie sharm on tootanud, ei antud siin meile j2rele ja altarit me ei n2inud. Seal pidavat k2ima ainult arheoloogid j v6tit hoiab kiivalt Kirikupea oma taskus. Etteruttavalt ytlen, et loomulikult me kysisime, et kas v6ime kirikupea enda k2est kysida, aga ka selle kohta saime siiski eitava vastuse.

Seej2rel s6it Sevani j2rve 22rde. Kuna Armeenias merd ei ole, siis peavad nad leppima j2rvega, mis on p6him6tselt sama suur kui meri. Pikim laius u 80km, v2ga ilusat helesinist v2rvi, kylma ja kohalike s6nul ka suht musta veega. Ka seal k2isime veel yhes kirikus, mis asus eriti lahedas kohas m2e otsas (nagu nad tegelikult k6ik), vaatega j2rvele. Kirik ise oli selline nummi, v2ike, paras turistikas. Me polnud enam yldse yllatunud kui j2lle n2gime altarit, mis sarnanes veidi n2itelavaga. Kuna me kahte jumalateenistust olime juba n2inud, siis m6tlesime, et v6ime ise ka yhe l2bi viia. Siis tulid juba kommentaarid, et Eve v6iks nt Punamytsikest m2ngida, ja siis oligi juba 6ige aeg sealt lahkuda. Martti ostis veel armeeniakeelse kullatud servadega piibli.

Eine restoranis, mis oli pungil v2hemalt 100-aastaseid USA armeenlasi. No nii palju erinevaid liikumise abivahendeid ei ole Eesti saadaval, kui neil seal kaasas oli.

Yritasime j2rve kaldal ka v2ikse p2evitamise l2bi viia, kuna poistel pole kohe jumet ollagi, aga see ei 6nnestunud. Kuigi r22gitakse liivarandade olemasolust, siis k6ik, mis meie n2gime, oli veepiirini betoneeritud plats, millel inimesed pidasid piknikku. M6ned ujusid kylmas vees ja nende vahel s6itsid ringi skuutrid. Tekib kysimus, et miks nad ei v6iks kaugemal s6ita kui veepiirist 3 meetrit, aga vastus on ilmselge: siis ei n2e ju keegi kui 2gedad nad on.

6htuks oli Martti meile planeerinud ka yhe kultuuriyrituse. Eelmisel p2eval Kaskaadidel k2ies j2i tal silma, et t2na toimub yhe laheda noore jazz naispinisti kontsert, selline tore suveyritus. Kuna Jaan tundis ennast viiruse t6ttu halvasti, siis j2i ta koju magama, et meiega juba hiljem yhineda. Suur oli meie yllatus kui selgus, et piletid juba sada aastat tagai v2lja myyydud ja et kas teil siis polegi lauda reserveeritud. Ytlesime, et loomulikult on, alles eile k2isime ja panime laua kinni, et me kyll ei tea, miks teil siin midagi kirjas pole. Oleme just suured selle pianisti austajad ja yldiselt oleme siin Jerevanis ikka Kultuuripealinn 2011 raames ja ikka Eestist kohale tulnud ja puha. Mees sai isegi aru, millised t2htsad ninad on kohale tulnud, v6ttis yhendust natshalnikuga ja nagu niuhti olid meil kohad esimeses reas olemas. Aga siis tuli suurim yllatus, no see, et me seal k6ige nooremad olime, pole veel midagi, aga see, et tegu oli syaklassikaga ja esitajaks 65-aasane (noor?) pianist, vot see oli yllatus. Martti tegi, nagu ikka, oma yllatunud n2o ja ytles et tema kyll aru ei saa, kuidas ta eile seda kuulutust nii valesti vaatas. Esitamisele tulid Mozart, Prokofjev, Bach ja Brahms - jazz, jee rait. Esitajaks maailmakuulus Armeenia p2ritolu pianist. Publikuks inimesed, kes ilmselgelt teadsid, mida nad vaatama/kuulama olid tulnud. Aga ega me ka p2id norgu ei lasknud, Eve ja Martti ikka jagavad sellest muusikaasjast ka yht koma teist, Maria not so much. Oli t2itsa tore, vaheajal sai yhe USA-s elava armeenia abielupaariga ka muusikateemadel juttu puhutud. Na nimelt kysisid, et kuidas meie suhtume selle pianisti Bachi- interpretatsiooni. No mis me siis ei suhtunud. Pianisti, kelle suurimad saavutused j2id k6ik aega, mis oli enne meie ajaarvamist, kutsuti korduvalt lavale tagasi ja ta oli v2ga varmalt n6us kohe lisalugusid esitama. L6ppkokkuv6ttes tegi ta 5(!) lisalugu, mis tegi meie jazzikontserdi 2,5- tunniseks. 2,5 tundi ainult klaverit.

Peale kontserti oli kere loomulikult hele ja suundusime Reinu poolt varem soovitatud kohta. Koht ise oli selline suvaline rotikas, kolme plastmasslaua ja ilma potita peldikuga (aga me oleme sellega harjunud, sest Gruusias oli pottide esinemissagedus suhteliselt madal). Ettekandja oli selline armas u 40-aastane naine. Kui olime lausunud v6lus6na, et oleme Eestist ja et veel ka Reinu s6brad, siis olime kohe k6igi s6brad. Kuna vein pole Armeenias just suurem asi, siis m6tlesime enne sooki yhe terava teha. Nii saigi ettekandjale oeldud, aga nende m6istes on yks terav ikkagi yks terve pudel. Me yritasime sellel 6htul korralikud armeenlased olla ja lahendasime pudeli viina nelja peale kibekiiresti 2ra. Sook oli parim, mida me siin saanud oleme, s6ime kebabi, salatit, kardulast, mis valmistatud sytel, juurde veel hulgaliselt lavashi ja sellist yhepajatoidu moodi asja. No lihtsalt super. Ja seda k6ike vaid 300 krooni eest. J2tsime korraliku tipi.

K6hud t2is, meel hea, seadsime sammud discoteka poole. Sisenedes l6id kaks naist Evele natuke jalgadesse ja naersid, selle peale juhatati meid paremate laudade juurde. Kui Eve ja Maria tantsuplatsile l2ksid, ei olnud kohalikel naistel sinna enam asja. Mehed siin rabama kohe ei tule, kui oled kellegagi koos, aga pilgud on v2gevad, mehed ise v2iksed. Kuid seal olid nad vist enamasti iraanlsed. V2hemalt n2o j2rgi. Klubi iseloomustab k6ige enam tervet tantsuplatsi ymbritsev peegel ja kohalikud ei tantsinud mitte teineteisega vaid pigem iseenda peegelpildiga. Meile on see asi v66ras. 6htu edenedes tulid oma urgastest v2lja ka prostituudid.

Et mitte head tuju raisku lasta, otsustasime kodus veel natuke edasi tantsida ja oma Bismarck l6puni m2ngida, aga no ei j6udnud, 2 vooru j2i tegemata. Praeguste tulemuste kohaselt on esimene Maria ja Martti see k6ige rumalam, sest meie m2ng k2ib kyll tarkuse peale. Sellel 6htul sai kergelt yles v6etud ka laul.

Kella kuuest l2ksime magama, et valmistuda j2rgmiseks teguderohkeks p2evaks. Viimane asi, mida ma enne uinumist m2letan, oli see, et Jaan teatas, et ta vajab v2hemalt 8 tundi und. Eks n2is.

Ararat

T2na oli meil pikk ennel6una, mis seisnes selles, et me magasime kella poole 12-ni. 2rkasime me tegelikult puhtalt sellep2rast, et helistas Rein, meie ilusa korteri pysiasukas. Kysis, kuidas meil l2heb ja nii. Maria j2lle vastutasuks kysis korraliku taustainfo meie korteri ja seda puudutavate inimeste kohta. Olulised asjad k6igepealt, nagu Marial ikka. S6naga, me elame Jerevani kesklinnas ooperimaja vahetus l2heduses. All fuajees on oop2evaringne valve. 300 ruutmeetrises korteris on 3 magamistuba, 1 tohutu suur tuba ja esik- salong. Seintel on tuntuimad 19. sajandi vene kunsti shedoovrid, p6rand marmorist, maas p2rsia vaibad, laes yksnes kristall-lyhtrid, v22rispuidust moobel. Puhvetkapid on t2is parimat hiina portselani j h6ben6usid. Nurkades seisavad Eve ja Maria pikkused marmorist vaasid, mida poisid vaevu liigutada j6uavad. Suures toas on tohutu kodukinosysteem, mis kahvatab isegi CC Plaza v2iksemad saalid. Suures toas on ka tohutusuur v22rispuidust antiikmoobel, sealhulgas soogilaud, mis v6imaldab vastuv6ttu v2hemalt 24 inimesele. Loomulikult on k6igis tubades 6hukonditsioneerid, aga kui me lihtsalt tahame akna vahepeal lahti teha, siis mattub meie korter lyyrilistesse ooperiaariatesse, mis kostuvad k6rvalasuvast ooperimajast. Koogis on hunnitu kylmkapp, mille me enda sooki oleme t2is kuhjanud. No ja kaks vannituba, millest yhes on massaazhidush koos aurusaunaga ja teises hiiglaslik mullivann. Vannitubades on peegelripplaed. Esikus olevast peeglist saame me k6ik korraga ennast vaadata ja vajadusel s2ttida.


Tegime j2rjekordseid plaane ja veendusime, et selle linnaga tutvumiseks j22b meil ilmselgelt liiga v2he aega. V6tsime yhendust enda eilse Zuraga, sest tahame kindlasti korra s6ita ka linnast v2lja Ararati m2ge ja muid "must see" kohti vaatama. Planeerimise ajal pesime yhtlasi ka kaks masinat2it pesu, mis u.7 minutiga r6dul 2ra kuivasid.

75% meist on t2itsa haiged, aga nad proovivad vapralt terve(te)ga sammu pidada. Seet6ttu esimene k2ik Jerevani linnas oli apteeki. Ostsime gripitablette, C-vitamiini ja paratsetamooli, mille me k6ik koos sealsamas ka manustasime. Yhtlasi otsustasime enam mitte yhest ja samast pudelist juua. Edasi liikusime turistide infopunkti juurde, et hankida endale yks korralik Jerevani kaart. Mingi ime l2bi leidsime selle putka isegi yles, aga kui me kysisime, et kas teil ka kaarte on, siis nad vastasid, et oi linnakaarti meil kyll pole. Siis me palusime, et aga 2kki teil on siis mingeid broshyyre kohalike vaatamisv22rsuste kohta, et ajaloolist infot v6i nii. Aga tydruk vastas j2lle h2sti armsalt, et oi, sellist infot meil kyll pole, aga me v6ime teile t2pselt oelda, mis kell bussid v2ljuvad. Tnx. Siis ta n2itas yhe enda kaardi peal meile, kus asub yks raamatupood, kus hea juhuse korral v6ib olla m6ni linnakaart. Et kui seal ei ole, et siis ta kyll ei oska oelda, kus neid olla v6iks.

Teel sinna raamatupoodi tegime t2helepanekuid Armeenia pealinna kohta: v6rreldes Tbilisiga puhas ja k6ik, kes ytlevad, et Jerevan on n6ukogudelik linn, siis tulge ise vaatama. Ei ole. Tbilisi on selline armas praegu suures osas yleskaevatud kodune linn, Jerevan on city. Seda k6ige paremas m6ttes. Seal on kaevandused juba l6ppenud. Linn on t2is kalleid poode ja ilusaid kohvikuid. Autod on head ja kui isegi ei ole, siis on nad v2hemalt puhtad ja hoolitsetud. Ja liiklus on t2itsa ok. Pead vaatama, et kellelgi lausa jalus ei koperda, aga ylek2iguraja yletamist ootavad autojuhid kannatlikud. Ja taksod on ilusad. Ja t2helepanu: naised on v2ga ilusad. Poisid otsustasid pikemaks siia j22da.

Leidsime raamatupoe, kust saime kaks v2ga korralikku Jerevani kaarti ja kus Evelt alustuseks kohe 1000 drahmi rohkem kasseeriti, aga p2rast siiski viisakalt tagasi anti. Ma ytlen, kohe hakkavad t...st t6mbama. Siin on arvutamine yldiselt v2ga keeruline, sest 1 eesti raha v6rdub 30 armeenia raha. Ja yldiselt, kui sul asi maksab 10000 drahmi, siis tegelikult ta v2ga palju ei maksa.

L2ksime sooma. Soomisega on j2lle selline huvitav lugu, et sa ei tohi istuda valedele toolidele. Kui sa valid endale mugavuse j2rgi n2iteks pehmed toolid, siis v6idakse su k2est hiljem vabalt selle eest nt.100 krooni kysida. Poisid valisid v2lja yhe koha, kuhu me maha istusime. See oli t6en2oliselt yks kallemaid kohti linnas, nagu p2rast selgus. Tydrukud v6tsid yhed v6ileivad ja poisid tegid algust armeenia shashl6kiga. K6rvale k6igile muidugi pirnilimonaad, mis siin oli hoopis teist v2rvi ja teise maitsega. Samal ajal hakkasid toimima ka k6ik need rohud, mis me veits aega tagasi apteegis sisse kimasime. Istusime s6natult, higistasime. Maria nuuskas ja kohis korraga. Soogid olid +/-. Arve oli ainult +. Meie arvestuse kohaselt oleks Maria pidanud maksma 900, Eve 1100 ja poisid kahe peale 4000 raha. Milllegip2rast oli arve kokku 10000 raha ja see ajas meid p2ris suurde segadusse. Kontrollida ka midagi ei saanud, sest arveid v2ljastatakse siin kohalikes hjeroglyyfides. 2kki siis ikkagi nee toolid???

Pidasime uuesti soogilaua taga plaani ja leidsime, et aega on ikka jumala v2he ja asju vaadata nii palju. V6tsime takso, et s6ita yhte olulisemasse kohta- Jerevani br2nditehasesse. Jerevani l2biv j6gi Hrazdan jagab selle tehase kaheks: yhele poole j22b Ararat ja teisele poole Noy. Ararat on vana hea armeenia br2nditootja, mille omanik on praegu Pernod- Ricard. Ja see br2ndi on v6itnud Prantsusmaal palju kuldmedaleid, ainult paar yksikut pronksmedalit.Noy on uuem kaubam2rk, mis enne tegeles ka veinide tootmisega, kuid nyyd on ka keskendunud ainult br2ndile.

Loomulikult j6udsime sinna 15 minutit enne sulgemist, mis muutis vaid 6hk6rnaks v6imaluse, et me mingi giidiekskursiooni saaksime. Ja t2pselt nii oligi. Turvamees pakkus aegu homseks, ylehomseks, siis andis veel nagu natuke lootust, et v6ib-olla me saame t2na ikkagi viimasele armeeniakeelsele? ekskursioonile minna. Tore, j2rgmiseks mingi hiinakeelne, palun. Tegelikult olime me yksk6ik, mis variandiga n6us, sest me tahtsime p6hiliselt ikkagi testingust osa v6tta. Savi selle ekskursiooniga. Viimasel minutil ja seda selle s6na k6ige otsesemas m6ttes, tuli turvamehel geniaalne idee. Et me l2heksime tehasepoodi, mis asus sealsamas ja r22giksime ise nende giididega, kellel tegelikult toop2ev juba l6ppenud oli. Poodi j6udes oeldi meile ka, et mingit variati pole, et t2na enam ei saa. Palusime, et kas e v2hemalt saame testingust osa v6tta, et oleme n6us selle eest t2ishinda maksma, et me oleme nii kaugelt tulnud ja muuhulgas suured konjakis6brad. Sellise hala peale l2ks isegi neil syda haledaks ja nad suunasid meid mingi ingliskeelse grupi sappa, kes kohe konjakit maitsma hakkasid. Nende giid oli yks v2ga armas v2ike armeenia naine. T2pselt selline, nagu Jaanile meeldib. Ta r22kis l6busaid lugusid Churchillist ja sellest, kuidas Stalin talle regulaarselt aastas 365 pudelit armeenia konjakit saatis ja sellest, kuidas yks kuulsamaid konjakimeistreid Siberisse saadeti ja peale seda Churchill kysis, et mis jama te nyyd mulle saatnud olete. Ja siis Stalin ytles, et midagi pole teha, meister viidi Siberisse ja Churchill ytles, et mind ei huvita, ma tahan normaalset konjakit saada. Siis see meister toodi tagasi ja talle anti kangelase tiitel. Selle peale m6tles meister v2lja uue sordi br2ndit, mis oli 58 kraadi ja spetsiaalselt m6eldud Siberi elanikele, et kylmal ajal soojendaks.

Siis algaski br2ndi testimine, meile pakuti 3-, 10- ja 20- aastast jooki ja 6petati br2ndi vanust hindama. Et n2iteks vanemad konjakid on kokku segatud erineva vanusega konjakitest, millest osad v6ivad olla koguni nt 100 aastat vanad. Ja siis pannakse br2ndi vanuseks, mis pudelile kirjutatakse, tegelikult segus sisalduvate br2ndide keskmine vanus. Ingliskeelses grupis olid ka m6ned yksikud pilukad, kes hakkasid vahetult peale esimest klaasikest lolle kysimusi esitama ja t2iest k6rist naerma. Meile kaeti eraldi laud, kus olid veel shokolaadikommid ja veepudelid, mida me saime peale haugata. Siis panid poisid m2ngu kogu oma sarmi ja palusid meie kena giidi, et ta meile natuke ikkagi neid suuri tynne ka n2itaks, kus br2ndit sees hoitakse. Ja tema ytles selle peale, et pole probleemi, et loomulikult n2itan. Ja siis me saime privaatekskursiooni m6nusalt l6hnavasse br2ndihoidlasse. Tohutult suured tynnid. Ja siis yks eraldi v2iksem tynn, kuhu oli jook sisse pandud u 2002.aastal ja mis pidi avatama siis, kui M2gi-Karabahhias s6da l2bi saab. Et selline symboolne rahutynn, mis on ainus tynn, kust nad loodavad mitte kunagi head laagerdunud konjakit saada. Siis olid seal nt.paljudel presidentidel omad tynnid. Meilt oli Arnold Ryytel, kelle br2ndi pandi vaati 2004.aastal. Ja nyyd on p6him6tteliselt nii, et ta v6ib selle sealt millal tahes ise 2ra viia v6i siis v6ivad seda teha tema sugulased. No me k6ik teame millised on Arnold Ryytli sugulased... Martti tegelikult ytleb, et see vaat on Eesti seaduse j2rgi yle paarituhande kroonine kingitus, mida peab deklareerima korruptsiooniseaduse kohaselt. Et see ei saa kuuluda ainult Ryytlitele. K6ige parem lahendus olukorrale oleks hakata seda u.15 aasta p2rast pakkuma Vabariigi aastap2eva vastuv6ttudel.

Siis r22kis giid veel meile, et Armeenia br2ndi on v2ga hinnatud sellep2rast, et 1. viinamarjad on magusamad, kuna p2ikest on rohkem ja kauem kui Euroopas 2. Euroopas kasutatakse destilleeritud vett, aga Armeenias allikavett (vesi on neil siin t6esti hea) 3. Oluline on tamm, millest vaat tehakse ja mis joogile l6pliku maitse annab. Euroopa tamm ja Kaukaasia tamm on erinevate omadustega. Siis l2ksime veel tehasepoest l2bi ja tegime m6ned sisseostud, sest tavalises poes v6idakse j2llegi tynni teha.

See oli meil yks t6eliselt vahva vedamine. Kogu see Ararat ma m6tlen. Siis tegime veel pilti mingite iraanlastega, kellele me 6udsalt meeldima hakkasime ja l6puks pressisime ennast vastutasuks ka nende marsika peale, et linna s6ita. Me ei pidanud midagi maksma.

Kuna meil oli tihe p2ev, siis j2rgmiseks suundusime kaskaadide juurde. Kaskaadid on suured-suured trepid, mis on ehitatud Armeenia N6ukogude Liiduga liitumise 50.aastap2evaks. 6nneks mooda neid treppe ronima ei sunnitud, sees olid eskalaatorid, kust palju v2iksema vaevaga yles sai. M2e otsast, kuhu need trepid meid viisid, avanes ilus vaade linnale ja Ararati m2ele. Tegime pilte, Martti ja Jaan ostsustasid, et hakkavad Armeenia ja Gruusia prygimajandusega tegelema, sest see tundub pappi sisse toovat. Tagasi suundusime l2bi toidupoe. T2na tahtsime ise kodus syya teha ja niisiis ostsime makarone! Martti tegi meile pastat ja meie segasie teda samal ajal.

6htu veetsimegi kodus, sest see on meil nii ilus. S6ime pastat, kurgi- ja baklazaanisalatit ja j6ime head valget jahedat gruusia veini. K6ik tatistasid. Ainult Eve paneb veel kangelaslikult vastu. Siis k2isime mullivannis- no kui sul on kodus mullivann- ja s6ime 2ra terve sidruni, et organismi C-vitamiiniga kyllastada.

S6it Armeeniasse

J6udsime Mariaga hommikul kell pool 8 Tbilisi tagasi. Kuigi meil olid kohad platskaardil, mis tegelikult t2hendab, et on ainult istmed, siis ei seganud see meie und. Magasime nii h2sti, et ei m2rganud j2rjekordselt, et me Tbilisi j6udsime.


Selle oo jooksul oli juhtunud palju asju - Maria oli raskelt haigestunud, tyypiline: kurk valus, nohu, nina kinni, koha (gav-gav!) kohe saabumas - sitt olla. Eelnevalt oli sama pulli saanud Martti, on ainult aja kysimus, millal Eve ja Jaan haigestuvad.

Niisiis, rongijaamast taksoga Pireti poole, kes tegeles just hommikusoogiga (Piretil algas muide uus elu), kiired muljetamised ja l2inud ta oligi. Maria otsustas veel veidi magada, et tervis natukenegi paraneks, Eve toimetas samal ajal arvutiga. Siis saabusidki poisid. Alles nyyd saime me aru, kui v2ga me nende j2rgi tegelikult igatsenud olime. Kallistasime, r22kisime, kuidas k6igil l2inud on ja lubasime mitte kunagi selle reisi jooksul enam lahku minna. Tegime plaani ronida yhte Tbilisi m2kke. Kuna Maria oli haige, siis Martti n6udis tungivalt, et ta peab j22ma koju haigevoodisse. Marial p2riselt ei olnud selle vastu midagi, kuigi peale seda, kui me olime 2ra l2inud, saatis 15 minuti p2rast s6numi, et tal on ilma meieta v2ga igav.

Anyway, meie s6itsime taksoga Gruusia Ema juurde. Taksos toimus v2ike s6navahetus, kuna me ei suutnud t2pselt otsustada, kas me l2heme tagasi ka taksoga v6i jalgsi. Konflikti algataja oli muidugi taksojuht ise, sest nad kohe v2ga tahavad turistidega s6ita. Ei tea kyll, miks. Gruusia Ema on yks kaitsev emand, kellel on yhes k2es kolossaalne m66k vaenlase ja teises k2es veinipeeker kylalise jaoks. Ema juurest avanes ilus vaade kyll natuke halli ja tolmuse, aga ikkagi v2ga armsa Tbilisi linna peale. Tegime pilte, olime yle kere higised ja suundusime alla linna poole.

Meie tuttav taksojuht juba ootas seal, et viia meid p6him6tteliselt kasv6i maailma l6ppu, aga kuna me teadsime linna juba v2ga h2sti, siis me tahtsime ise edasi h2ngida. K2isime veel synagoogis, kus poisid pidid sisenemiseks pigimytsid p2he panema ja n2gid niimoodi ypris naljakad v2lja. Siis kinnitasime keha ja v6tsime Marialegi veits syya kaasa. Nyyd oli aeg s2ttida, kuna t2na 6htul ootas meid tegelikult juba Jerevan.

Kl 17 v6i siis pigem 17.10 istusime oma ilusasse musta E- klassi mersusse, mille oli meile tellinud Sulev ja mis pidi meid viima Armeeniasse. Autojuht oi 23- aastane Zura (j2lle!), tubli poiss. Loomulikult pidime k2ima l2bi veinipoest, et kaasa osta veini nii Armeeniassse kui ka koju, aga siis hakkasid tekkima probleemid. Kuna meist on saanud suhteliselt suured veinispetsialistid, siis vein, mida pakuti esimeses poes, ei sobinud meile. Liiga 22dikane. Meie autojuht viis meid j2rgmisse kohta, kus vein oli v2ga soe. Kuna me ei saanud t2pselt aru, mis maitsega see on, siis otsustasime selle 2ra osta. 9 liitrit veini kankudes (see k6ik on teile!!!)+ yks valge vein h6bedases kotis (Armeeniasse)+ LOOMULIKULT pirnilimonaad+ natuke vett. Siis selgus, et meil v6ib sellega Armeenia piiril probleeme tekkida. Otsustasime enne 6iget aega oma p2id sellega mitte vaevata.

Ainult poolteist tundi linnas ja juba hakkasimegi liikuma piiri poole. S6it l2ks libedalt, aga just siis otsustas ka Jaan, et nyyd ta haigestub. Ja proovis korduvalt tagaistmel keskel istuva Eve pihta aevastada. Maria lihtsalt higistas ja Martti v6is esiistmel isegi turvavoo kinni panna. Zura ei pannud.

Piirile j6udsime pooleteist tunni p2rast. Gruusia pool l2ks kenasti. Kontrolliti passe ja tehti pilte. Arusaadav, kui nii s2rtsakad inimesed riigist lahkuvad. Armeenia pool olid sootuks teised teemad. Auto l2ks omaette, meie omaette. Paeval oli selgunud, et ka Eve Armeenia viisa on aktsepteeritud ja seda ainult 15 dollari eest. Poisid oli hakkama saanud 30 dollariga ja Marial polnud 30 taala eest mitte essugi. Declined. V6i 6igemini tal polnud selle kohta mingit infot, kas viisa on v6i ei ole. Passi- ja viisakontrolli l2bisime kolmekesi ilma probleemideta ja arvasime, et jumal on ikkagi olemas. Aga ei olnud. V2hemalt Armeenias mitte. Marial polnud elektronviisat ja k6ik. J2rgmine putka. Viisa vormistamine. Maksab omakorda 10 taala (netis oli 15...). Antakse blankett. K6ik armeenia keeles. Maria:" Kas ma pean midagi nende pagana hieroglyyfidest aru saama?", tolliametnik kurjalt:" Need pole mingid hieroglyyfid, need on armeenia t2hed." Maria:"Aga ma pean aru ka saama, kui ma midagi kirjutan." Sai ingliskeelse blanketi ja kirjutas sinna nii, et mitte keegi teine aru ei saanud, mida ta sinna kirjutas. Vastutasuks. Etteruttavalt v6ib oelda, et j2rgmisel p2eval laekub Mariale kiri, kus ta saab viisa...

Samal ajal k2is Martti auto juures seletamas, mis meil pagasis on. H2sti syytult, et r2tikud, hambaharjad, villased sokid... Ja siis tundus, et k6ik on OK. Alles peale viisakammi ytles meile autojuht, et praegu lihtsalt l2ks tolliamtenik sooma ja j2tkab l2biotsimist siis, kui ta soogiga l6petab. Aga nad soovad ju pagana kaua. J6udsime juba v6tta Armeenia suhtes erinevaid seisukohti, mis olid 100% negatiivsed. Lubasime helistada igale poole ja selle veini, juhul kui nad selle meilt 2ra v6tavad (milles me olime kindlad), selle lubasime nende silme all maha kallata. Et nemad sellest tilkagi ei saaks. Martti proovis yhte veini vahepeal auto esiistme alla peita, aga see ei mahtunud. Siis tuli uuesti Zura ja teatas, et tal on vaja 5 dollarit. Me andsime. Zura kadus. Ja siis ta tuli uuesti ja ytles, et nii, nyyd v6ime s6ita. V6ite sellest omad j2reldused teha. Me ka t2pselt ei tea, mis vahepeal toimus. Zura lihtsalt oli oelnud, et mida te t6mblete turistidega. Et tuleb Armeenia numbriga auto ja neid te ei otsi l2bi ja siis tuleb Gruusia nubriga auto, t2is heledap2iseid ullikesi, mis te t6esti arvate, et neil on pomm kotis? Ilmselt tundus ka neile see t6en2osus liiga v2ike ja nad lasid meil minna. Me OLIME v6tnud seisukoha Armeenia suhtes. Kuigi me yldse ei tahtnud. Kahju.

Kell oli juba palju, sest piiril olime m6ttetult kaua aega raisanud. Mitte midagi aknast ei n2inud ja Zura oli kurb, sest see k6ik pidi v2ga 2ge olema. Yletasime mitmeid m2eahelikke ja yhes t2iesti suvalises rotikas tegime soogipeatuse. Peatuse tingis ka asjaolu, et Zura teadis, et seal pakutakse head vaarikamaitselist puskarit, mis meid paugupealt terveks ravib.

Saime praktiliselt kottpimedas enda kebabid ja vaarikapuskari napsud, mis maitsesid v2ga h2sti. Otsustasime neid napse jagada, et juhul kui, siis oleme homme k6ik pimedad. No ei olnud :D. Ja s6itsime kottpimedas edasi. Muudkui t2nades Zurat, et ta meiega sellise reisi ette viitsis v6tta, sest- marsikad s6idavad poole aeglasemalt ja lagunevad poole tee peal 2ra ja rong s6idab yldse yle m6istuse aeglaselt. T2nas meie eest Jaan, sest ta r22gib v2ga h2sti vene keelt. Ikka v2ga h2sti. Jaan on tore. V2lja arvatud need korrad, kus ta aevastas :D.

Gruusia- Armeenia piirist on Jerevani veel oma 230 km. Mis tegi u. 2,5h s6itu. Kottpimedas. Ja autojuht muudkui korrutas, et p2eval oleks see tee palju 2gedam olnud. No mis teha. Maria ja Jaan aevastasid, Martti nuuskas.

Anyway, kell pool kaks kohaliku aja j2rgi (mis on juba 2 tundi teie ajast ees) j6udsime me enda peatuspaika Jerevanis. Ja juba tundus, et armeenlased tahavad meil nahka yle k6rvade t6mmata. Nad pidid seda turistidega igal v6imalusel tegema. Me kyll istusime enda turvalises Gruusia autos, aga ikkagi oli selline tunne.

T2nasime enda j2rjekordset Zurat, v6tsime telefoninumbri, juhuks kui meil teda vaja peaks olema (see vajadus tekkiski kohe j2rgmisel p2eval) ja tegime m6ned ylesv6tted. Meie peatuspaik on nagu parim viiet2rni hotell, aga see on tegelikult hoopis V2GA ilus korter (kuidas me kyll saaksime Reinu t2nada?) Jerevani kesklinnas. Ja kui me l2bi selle linna s6itsime, j2i meil ka suu lahti, sest see oli... v2ga ilus. Eks homme n2eme t2psemalt. Jagasime toad. Helistasime Reinule, et teada saada WIFI koodi, nautisime natuke hetke ja l2ksime siis 2ra tuttu.


NB! V6iksite ennast kokku v6tta ja v2hemalt natukenegi kommenteerida. Siis me teame v2hemalt, kas te olete meiega. V6i kellegi teisega.

Maria ja Eve valmistuvad talveks

Me magasime t2na ei rohkem ega v2hem kui 11 tundi jutti. Siin Gruusias on erakordselt hea uni. Kell 10 2rkasime yles ja pool 11 olime juba t2iesti aruselgetena teel randa. Normaalne. Arutasime, et ei tea, kuidas poisid omavahel hakkama saavad ja kes seal kelle j2rgi t2psemalt ootab :).
6ues oli t2ielik leitsak. T2na otsustasime minna Batumist 23 km p6hja poole, Kobuleti randa. Tegelikult oli meie sihiks kyll Urieki rand, kus pidi olema magnetv2ljaga liiv, mis sind kohe terveks ravib, aga kuna bussijuhid ei suutnud t2pselt kokku leppida, kas buss l2heb sinna 2 tundi v6i 30 minutit ja kas mingi buss sinna tegelikult yldse l2heb, siis me otsustasime neid rohkem mitte segadusse ajada ja leppida Kobuletiga. See ei olnud tegelikult halb variant.

Teadsime juba eilsest, et pilet maksab 70 senti ja maksime selle nagu kord ja kohus kohe 2ra. K6ik vaatasid imelikult. Nemad maksid bussist lahkudes. Olime eelnevad p2evad Mariaga kogu aeg imestanud, et kohalikud inimesed meile nii v2he t2helepanu pooravad, t2na saime aru- meil olid ju kogu aeg meesterahvad k6rval. T2na vaatasid meid absoluutselt k6ik, nii mehed kui naised. Ja tegid seda t2iesti h2benemata.

Bussis j2llegi, et kes te olete ja kust te tulete. Ja see on ikka mystiline, kuidas siin eestlastesse suhtutakse- me oleksime nagu isiklikult millegi suurega hakkama saanud, nagu Mart Laar ja Toomas Hendrik. Jala pealt suunatakse meid erinevatesse poliitilistesse aruteludesse ja proovi siis sellest kuidagimoodi delikaatselt v2lja astuda. Pealegi t2di Piret ytles, et hoiduge nendest. Aga siin nii ei saa. Nad tahavad,et sa koos nendega venelasi kirud ja Euroopat kiidad. Ja nad tahavad, et sa ytleksid, et sa oled nende s6ber. N2iteks Martti ytleb igal v6imalusel, et me oleme Gruusia s6brad ja siis on kohe k6ik h2sti. Nii hea ikka, et Martti poliitikat nii t2pselt tunneb. Ja selle peale n2gime me eile yhte noort sakslast, kes kysis, et kas Eestis on ka juba demokraatia ja et kas me varsti astume N6ukogude Liidust v2lja...

Igal juhul kogu selle vestluse k2igus j6udsime me Kobuletisse. Saime teeotsa k2tte ja suundusime randa. See rand oli hoopis v2iksemate kividega kui Batumis v6i Sarpis. See oli hea, sest sinna peale ei olnud nii valus astuda. Lained olid ka m6istlikud,s.t. sai normaalselt supelda, mitte lainetega v2gikaigast vedada, kumb vee peale j22b. V6tsime endale 3 lari eest lamamistoolid ja umbes 10 minutit peale p2evitama hakkamist magasime korralikku und. T6usime ainult selleks, et kylge keerata v6i korraks vees kastmas k2ia. L6puks l2ks olemine veits valusaks, nii et andsime alla ja kreemitasime ennast ikkagi sisse.

Kella poole 5 ajal hakkasime liikuma bussijaama poole. Teel s6ime yhed supid, mis ei olnud m2rkimisv22rsed ja edasi jalutades panime t2hele, kuidas esitame teineteisele kysimusi, millele me vastust tegelikult ei oodanudki. A la Maria:" Huvitav, kas need marsikad, mis siin liiguvad, ka tagasi Batumisse l2hevad" (me oleme kuskil karup...s ja k6igil marsikatel on suured ainult gruusiakeelsed sildid, kust pagana kohast mina peaksin teadma, kas nad l2hevad Batumisse v6i mitte) v6i a la Eve:"N2ed yks lehm longib selles aias nii sihitult ringi. Huvitav, kas ta on kogemata valesse aeda eksinud?" (Maria pea kohal oli kolm kysim2rki).

Batumisse tagasi l2ksime marsikaga. Esiklaas oli enam-v2hem kinni teibitud. Juht hakkas meiega kohe 2raarvamism2ngu m2ngima. "Arvake 2ra, kui vana ma olen!". Me Mariaga vaatame, et umbes 55, aga tema heameeleks pakume 40, ei ok 35. Vale vastus. Noorem. Noorem??? No ta oli 32-aastane, aga n2gi v2lja nagu 55. Selles suhtes pole midagi hullu, sest 55-aastased n2evadki v2lja nagu 55, mitte vanemad. Lihtsalt nad hakkavad v2ga varakult 55-aastased v2lja n2gema. Eks ta siis pinnis meid ka ja l6puks palus jumalakeeli, et me t2na 6htul rongiga 2ra ei s6idaks. Et hommikul viib ta meid raudpolt oma marsikaga isiklikult 5 tunniga Tbilisi. Pakkumine tundus tegelikult ahvatlev, sest meie rong s6idab 10 tundi ja meil on ainult platskaardi piletid, sest teisi enam polnud. Aga t2di Piret oli oelnud meile, et marsikaga pikemaid otsi teha ei tohi, sest need v6ivad poole tee peal 2ra laguneda. Ja meie kuulasime s6na. Asja ei teinud paremaks ka see, kui me ytlesime, et meid poisid vaksalis ootavad. Kuidagimoodi saime me ikkagi temaga kokkuleppele nii, et me lubasime tal ennast marsikaga koduukseni viia ja siis ta l2heb minema. Ta proovis veel meid kyll veel natuke paluda, aga kokkulepe oli kokkulepe. No more.
Imestasime, et Otar pole helistanud, sest ta pidi seda kindlasti kella 4-5 paiku tegema. Ta tahtis nimelt meile n2idata 6htust Batumit ylevaltpoolt ja siis meid sooma viia ja siis rongile saata. Selgus, et ta oli meie numbri yhe teise eesti daami numbriga sassi ajanud (siin tehakse parasjagu saadet "Sind otsides", kus yks ema otsib Gruusiast poega v6i vastupidi) ja p2ev otsa talle k6nesid ja s6numeid timminud. Meile see tegelikult sobis, sest me poleks suutnud j2lle tundide viisi vene keeles r22kida.

Pakkisime asjad kokku ja maksime rahad 2ra ja siis juba Otar meid ootaski. Koos oma s6braga. Viis meid t2na j2lle wolksvagen touaregiga yhte m2etippu, kust avanes v6rratu vaade tuledes Batumile. Tegime m6ned ylesv6tted, k2isime soomas, laususime kordamooda tooste, s6ime head shashl6kki, t2nasime, et saatus meid kokku on viinud, laulsime Otariga Ema sydant ja lubasime hiljemalt aprillis Eestis uuesti kokku saada. Siis ta pidi tulema meile kylla ja n2itama, kuidas tegelikult shashl6kki kypsetatakse. Siis saatsid nad meid rongile ja me v6tsime kohad sisse. Tited karjusid, telekas yyrgas ja meie... magasime.

Palun v2ga!

Eesti asja ajamas

Neljanda septembri hommik n2gi v2lja nii. Pidime hommikul 2rkama h2sti vara, et minna kogu piirkonna k6ige ilusamasse ja k6ige puhtama veega randa - Sarpisse. Oo moodus erinevatel inimestel erinevalt. Martti, Jaan ja Maria magasid head und, nagu k6ik uned siin Gruusias, aga Eve tegeles p6hiliselt higistamisega. Higistamine Gruusias on omandanud uue leveli. Seda iseloomustavad laused, nt. ma l2hen ja higistan korra koogis v6i oota, ma higistan korra 2ra v6i et ma ei viitsi enam higistada, on meie jaoks juba v2ga tavalised.
Me kyll 2rkasime tavalisest varem, aga kodust lahkusime ikka siis, kui Jaan oma protseduuridega valmis sai. Seadsime sammud bussijaama poole. T2navad on siin k6ik yles kaevatud, et panna uut kanalisatsiooni. J22b suht arusaamatuks, et miks just parimal puhkusepeioodil ja kogu linnas korraga, aga ega neid kysimusi pole kyll kellelegi esitada. Ja selles m6ttes ei saa seda ainult Batumile ette heita. Ka Tbililsis oli olukord samasugune. Pluss nad ehitavad ja renoveerivad palju maju. Meie t2pselt aru ei saa, millised on siin uued ja millised vanad majad, sest nad n2evad juba ehitamise alguses suhteliselt kulunud v2lja. Nende pluss on loomulikult see,et need ehitatavad tondilossid on algusest peale v2rviliste tuledega kaunistatud.
Yle suurte kruusahunnikute j6udsime t2navale, mida mooda marsikad Sarpi ja k6ikide teiste linnade poole kihutasid. Marsikad on siin nagu taksodki vanarauahunnikud, aga meie suureks imestuseks liiguvad nad siiski. Ja mitte v2he. M6nel j2rsemal 2raminekul kipuvad nad kyll tagurpidi veerema, aga enamuse ajast s6idavad ikkagi selles suunas, nagu meie tahame.
Pidevalt peatasime m6ne marsika ja hyydsime SARPI, kysim2rgist meie peade kohal pidid nad ise aru saama. Siis l6puks peatuski marsa, mis oli teel Sarpisse. See oli kyll paksult rahvast t2is, aga meid kutsuti r66msalt peale. Martti sai istekoha juhi k6rval, meie pidime taga pysti seisma (mis n2gi v2lja nii nagu oleks kysim2rgid rivis seisnud), no ei olnud tore, eriti kui Martti ytleb, et hinna ja kvaliteedi suhe on tea arvates t2itsa paigas.
Sarpi on Gruusia tyrgipoolseim piirkond/rand. Rand on sarnane Batumi omale, selline ymarate kividega, laineid v2hem ja need on madalamad. Piiripunkti juures inimesed rahulikult p2evitavad. 50m piirist on tyrklased ehitanud endale moshee, et kellelgi ei tekiks kysimust, kas see ikka on Tyrgi.
Erinevalt Batumist sai siin k6vasti ujuda ja lainetes hullata. Tuli l2bida koht, kus lained murduvad ja siis seal sai juba m6nusasti supelda. 6nneks suhteliselt kohe leidsime, et siiski seal k6ige jubedamas kohas on samas k6ige 2gedam ja v6itlesime seal lainetega. Nii tore oli. Siis k2isime mingis tyrgi kohas soomas. Oli suht ok, v.a. kebab, mis oli nii tugeva kasuka maitsega, et meie seda syya ei suutnud. Poiste arvates oli ok.
Tagasi l2ksime bussiga, mis t2hendas seda, et 10m tagant tegi ta peatusi. Bussipeatusi siin tegelikult ei eksisteeri, nii et mina ei tea, mille j2rgi need juhid aru said, et just needd inimesed tahavad peale tulla. Aga kuna meil seekord olid istekohad olemas, siis see meid v2ga ei kurvastanud. Siis juba oligi aeg, et poisid pidid hakkama vaikselt minema. Helistasime Otarile (Eesti aukonsul Batumis), et anda talle yle kingitused Eestist, EU s2rk, nokamyts, Vana Tallinna kommid ja poolik Vana Tallinn ise. Selle peal kutsus ta meid vaatama oma kontorit, mille ees lehivad Gruusia, Eesti ja EU lipp. N2idati pilte Eestist ja pakuti kodutehtud veini. Kui meil selle peale ka k6ht lahti ei l2he, siis ma ei tea yldse, mille peale meil ta lahti l2heb. Siis me r22kisime natuke Eestist ja eestlastest ja Toomas Hendrik Ilvesest. Otar ise on muuhulgas yhe suht suure ehitusfirma u 55-aastane boss, kellel tundub olevat p6hiliselt selline lobbyfunktsioon, tegevdirektor ja see, kes p6hiliselt Batumi konsulaadi asjadega tegeleb, on hoopis yks teine mees, kelle nimi osutus meile meeldej2tmiseks liiga raskeks.
Otar oli kohutavalt viisakas ja oli meile kyllatulekuks kaasa v6tnud viigimarju, millest Maria p2ev otsa soigunud oli. Ka aitas ta poisid kenasti rongi peale toimetada. Seej2rel kurb hyvastij2tt poistega, Otar mitte ei m6istnud, kuidas poisid suudavad sellised kullatykid maha j2tta ja kuna see tal nii yle m6istuse oli, siis otsustas ise meie 6htu meeldej22vaks teha.
S6itsime yhte m2kke kalarestorani, mille nime me korduvalt meenutama pidime ja mis k6las umbes nagu Gelegurdani. T2na s6itis Otar s- klassi Mercedesega ja me saime aru, et halvasti ta just ei ela. Tee peal kohtasime ikka lehmi, kes tuima n2oga kodu poole k6mpisid. M6ned yksikud seisid keset teed lihtsalt niisama. Kui me kysisime, et mida nad, pimeloomad, ometi keset teed teevad, vastas Otar, et neil on seal hea mugav olla, kuna autod kogu aeg s6idavad ja ajavad niimoodi k6ik k2rbsed 2ra. Ja nii palju veel, et ega lehmade omanikud ise ka ei tea, millised lehmad neil t2pselt on- lihtsalt 6htul tehakse koduv2ravad lahti ja need isendid, kes sealt sisse tammuvad ongi nende omad. Lehmad ise peavad tedma, et nad valest v2ravast sisse ei l2he. Vot sellised lehmad.
Otar oli blondide tshikkide yritusele kaasa v6tnud ka selle keerulise nimega s6bra, kellega koos nad k6ike teevad. S6itsime natuke 6htuses Batumis ringi ja v6tsime siis suuna selle m2e otsa, kus pidi asuma kalarestoran. Mehed ise oli veel h2sti r66msad, et neil siin on sellised j6ed, mis forellidest vohavad. Meie m6istes need u 250-grammised forellikesed kyll suurim vaatamisv22rsus polnud, aga maitse ja tegumood olid neil sarnased nendele, mida me kalatururestoranis juba saime. 6htu ise oli tore, laususime kordamooda tooste, iga toosti l6petuseks terve klaasi veini sisse kimades. Maria sai sellega eriliselt h2sti hakkama. Ja l6puks ometi saime muide head gruusia shashl6kki.
Kella kymne paiku t6i Otar meid kenasti neoonrohelisse majakesse tagasi. Selleks ajaks oli meil keel vene keele r22kimisest totaalselt s6lmes, nii et me omavahel ei r22kinud eriti s6nakestki. Kuulasime youtubist m6ned vanad ingliskeelsed ilusad laulud ja l2ksime magama. Noh ja higistama.

Batumi- see on puhkus, baar, naised, muusika. Me oleme terved inimesed ja peame seda k6ike saama.

Kui me kell 11 yles 2rkasime, olime v6rdlemisi pettunud, kuna taevas oli ikkagi pilves. Oo otsa oli sadanud, aga hommikuks ei olnud asi yldse paremaks l2inud. Veetsime oma aega sellega, et tegime Mariale passipildi, millega ta yle Armeenia piiri saaks. Nimelt peale kahen2dalast ootamist olid armeenlased otsustanud Mariale viisat mitte anda, kuna sellel oli valesti m2rgitud riiki saabumise kuup2ev. Imestasime tykk aega, et kust nemad seda 6iget kuup2eva teavad, aga las ta j22b. Loomulikult olid nad Maria arvelt kasseerinud raha 15 dollarit, mis peaks teoreetiliselt maha minema siis, kui viisa k2es on. Aga raha on meil k6igil maha l2inud, poistel isegi kaks korda. Armeenias k2ivad asjad natuke teistmoodi. Anyway, tegime yhe t2itsa kena passipildi ja taotlesime Mariale uue viisa. Ei tea, kas sellest ka mingit kasu on, aga igal juhul on Maria nyyd ka 30 taala v6rra vaesem.
Ilm oli kogu aeg endiselt kehv, aga 6nneks on meil kaasas Jaan (ta on juristiharidusega noor juht), kes on oma toimetustes maailma k6ige aeglasem. N2iteks ta ei saa mitte midagi muud teha, kui ta oma r2tikut kuivatab. Lihtsalt seisab ja lehvitab r2tikuga. T2nasel hommikul oli sellest kasu. Vist. Sest enne, kui me j6udsime teha mingeid valesid plaane ja kuskile 2ra minna, tuli p2ike ikkagi v2lja.
Nyyd oli meil Mariaga juba n2rv t2iesti pysti, sest me ei tahtnud v22rtuslikku p2evitamisaega raisku lasta. Hakkasime vaikselt poisse j2rgi oodates ranna poole k6mpima. Meil oli minna yks 300m, Sheratonist mooda ja olimegi kohal. V6tsime lamamistoolid ja asendid sisse. Lained olid j2lle h2sti k6rged. Batumi rand on kaetud ilusate korrap2raste ovaalsete kividega, aga seal peal on paljajalu natuke valus k2ia. Merep6hi on ka kivine ja kui laine tuleb, siis on ka natuke valus ja pyksid ja muud kohad on k6ik kive t2is.
Varsti saabus Martti. Jaani ei olnud ikka veel kuskil. Ta oli Marttile teatanud, et tema kyll ei kasuta yhte ja sama r2tikut kuivatamiseks ja mere 22res k2imiseks ja oli sellep2rast l2inud r2tikut ostma. Me l2ksime nyyd merre ujuma, mis tegelikult seisnes selles, et me istusime pahkluuni vees ja pyydsime laineid. Kaugemale lihtsalt ei saanud minna, sest siis oleks laineid meid ulgumerele kandnud.
Siis tuli Jaan. Yhe h2sti koleda r2tikuga. P2evitasime kohe mitu head tundi jutti ja pyydsime vahepeal laineid. Saime korraliku jume.
Taevas oli kogu aeg kaetud 2hvardavate pilvedega, mis mingil kummalisel kombel Batumi kohal laiali hajusid.
Kell 4 v6tsime takso, et s6ita linna 22rde kalaturule. Batumis on selline kalaturg, et sa l2hed ja ostad sealt endale mingi eriti v2rske ja 2geda kala ja k6rval on kohe restoran, kus sa saad lasta selle kala 2ra toodelda ja siis ta lihtsalt 2ra syya. Teel sinna sattusime takso peale, kus oli juhi k6rvalistuja koha peal aknas korralikult m6ranenud ring. Meil olid teatavad kahtlused, mis leidsid ka kinnitust. Kui me kysisime, et kuidas see suur pl2rakas tekkinud on, siis taksojuht seletas suurima heameelega ja t2iesti iseenesestm6istetavalt, et ykskord, jah, see tekitati peaga, kui ta j2rsku pidurdas. Nii palju siis turvavoodest... Martti hoidis kramplikult k2epidemest kinni. Eelnevalt oleme unustanud ka kirjutada sellest, et nad s6idavad nii, et punktiirjoon (see, mis eraldab Eestis kahte s6idurida) peab j22ma auto alla. Siis on h2sti. V6ite isegi arvata, kui palju segadust see tekitab, kui k6ik niimoodi tahavad s6ita. T2pselt nii kaootiline see liiklus ongi. Ja jalak2ijaid ei lasta mitte kunagi yle tee. Mitte kunagi. Enne s6idetakse yle, kui yle tee lastakse. Ja nii lihtsalt on ka. Prosto tak.
J6udsime kalaturule, kus haises nii kohutavalt, et Maria algatuseks ookis v2heke. Siis veits kauplesime, saime 1,7- kilose kammelja, neli kefaali, kaks monsterkala ja kolm kala, mille nime me enam ei m2leta, aga mis pidid olema v2ga head. Siis l2ksime k6rvale restorani, kus need kalad meie jaoks 2ra kypsetati. Sinna juurde v6tsime tomatit-kurki, soolakurki, juustu, kemalit(mis on yks nende eriti hea kaste). Mitte yhtegi hatsapurit ega hinkaali. K6igile yhed 6lled (sest veini lihtsalt seal ei myydud), yhed limonaadid ja k6ik. Ja siis, kui me olime juba j2rjekordeslt ennast salatist kurguauguni t2is 6ginud, siis hakati meile kala ette kandma. Vaatamata sellele, et meil k6ht v2ga t2is oli, ei pidanud Maria ja Jaan paljuks minna tagasi sinna kalaturule, et pahandada myyjatega, sest nad olid meile toomata j2tnud 5 kala. Need loomulikult ei saanud vene keelest mitte kui midagi aru ja n2hes,et olukord hakkab k2est 2ra minema, hakkas Maria neid s6imama eesti keeles. Puhtalt selleks, et olla nendega v6rdses seisus. Ei tea, kas selle v6i millegi muu p2rast, igal juhul saime nyyd siis ikkagi 6? kala k2tte ja vaatamata sellele, et meile mitte kui midagi enam sisse ei mahtunud, s6ime ikka k6ik 2ra. Etteruttavalt v6ib oelda, et k6ige 2rasoomine on ikkagi halb m2rk ja kui sa oled j6ukas, siis enne lahkumist tellid sa veel laua syya- juua t2is ja siis k6nnid minema. Vot selline lugu.
Meie l2ksime tagasi taksoga, moodaminnes tahtsime veel l2bi p6igata Gonia kindlusest, mis asub 10 km Batumist. See kindlus on ehitatud osaliselt juba 8-7 saj.eKr. ja olnud erinevate v6imude all. Viimati ehk veel m6ned kuud tagasi oli seal kolhoos ja kasvasid tsitrusepuud. Kaks n2dalat tagasi avati kindlus k6igile kylastajatele. Kiiresti tehti meile v2ike tuur ja k2sti kindlasti ronima minna myyri peale. Sinna myyri peale saamine oli iseasi, sest Martti proovis meid esialgu juhatada sirtsu sohu, kus Maria arvates kindlasti pidid olema ussid. 6nneks yhtegi ussi meie tee peale ei sattunud ja saime kenasti myyrile. Selle sorkisime kiirest l2bi, sest see ei vastanud euron6uetele ja oli natuke hirmus.
Tagasi s6itsime teise taksoga, sest keeldusime sisenemast marsikasse, kus peale meie oleks olnud veel tuhatkond inimest. Esimest korda elus olime valmis pakkuma taskojuhile rohkem raha, kui ta meilt kysis. Piinlik oelda, aga 6nneks saime s6nal sabast kinni. Andsime 8 larit ja palusime, et ta meid l2himasse lahtise veini poodi toimetaks. J6udsimegi sinna ja seal ootasid meid ees j2rjekordselt uskumatult s6bralikud inimesed. Soovitasid yhte valget veini, mida pidi jooma ka president. Me ei ole siiani aru saanud, mis seisukoht neil presidendi suhtes on, aga see vein maitses nagu 22dikas. Kuna nad nii toredad olid, siis v6tsime ikkagi 2 liitrit seda veini. Andsime selle eest 3 larit, mis teeb eesti rahas 21 krooni, aga nad keeldusid seda vastu v6tmast. Ytlesid ainult, et eestlased on nende s6brad ja neil ei ole millestki kahju. Me olime selle ytlemise ja veini yle nii uhked, et t2itsa l6pp. Ainus, mida me teha oskasime, oli neid ette-taha t2nada ja naeratada, aga rohkem polnudki vaja. Pugesime taksosse ja taksojuht kysis, et kuhu nyyd, Sheratoni juurde? Ja meie ytlesime, et jah, sest meie v2ike neoonroheline maja asub t6epoolest Sheratoni vahetus l2heduses. Noh, 6htu l2ks tavaliselt. Kasutasime veidi seda 22dikast veini ja m2ngisime Bismarcki. V2lja kuskile ei l2inudki, kuigi meil oli kindlasti plaanis t2na see face-control l2bida, millest me eile haledalt l2bi kukkusime.
Meil on siit ostetud vanad head m2ngukaardid, kus on peal ilus 2rtu- kuningas ja k6ige ilusam 2rtu- poiss. Sellest piisas.

Musta mere 22res

Kell 6.20 2rkasime Mariaga 6udsa kolkimise peale yles. Ei saanud absoluutselt aru, kus me oleme ja mida me siin t2psemalt teeme. Enne kukke ja koitu. Siis selgus: olime ju rongi peal, oma kupees, suund Batumi poole. Maria oli nagu natuke 2rksam ja tormas kupee uksele- mis toimub? Meie reisisaatja seisis uksel, k2ed puusas ja oli t2pselt sellise n2oga, et noh, paras. Terve oo l2llasite ja nyyd ei saa yles. Aga viisaka inimesena ei oelnud ta sonakestki. Yhes6naga, rong hetkel Kobuletis, varsti j6uab Batumi, aeg liigutama hakata, sest neil vaja koristama hakata. Ahah. Aga mis kell rong t2pselt Batumi j6uab? No, oleneb, kus te Batumis maha tahate minna. Mis m6ttes, kus meie tahame? On seal mitu peatust? Vastuseks mitu keerulist s6na (eriti arvestades hommikut) j2rjest. Ok. Aga mis kell rong ikkagi Batumi j6uab? Pisi-pidi-pisi-pidi-sem. Kogda? Pisi-pidi-pisi-pidi-sem. Maria v2ljus endast t2ielikult ja rookis: shto eto znatshit??? Ja siis h2sti aeglaselt, isegi nagu silbitades saime vastuseks 6.50. Ok. Aga mis m6ttes te meid siis juba 6.20 yles 2ratate?
Maria tormas igaks juhuks poiste ukse taha ka, sest ega nemad polnud kuulnud, kuidas see tige reisisaatja ukse taga k2is. Ega nad ei kuulnud sedagi, kui Maria sinna l2ks. Aga pika kolkimise peale ajasid kargu alla ja olid t2pselt sama suures segaduses kui meie. Ja siis tulid need samad kysimused, nagu ma juba eelmises l6igus kirjutasin. Jaan oli hommikul juba palju paremas tujus, mida oli loomulikult room kuulda.
Kui r22kida sellest minimaalest unest, mida endale lubasime, siis moodus see rahutult. Kohe kui pikali heitsime, hakkas rong hyppama, pidime ennast hammastega kinni hodma. Kogu aeg pidi tasakaalu hoidma, et mitte koikust v2lja kukkuda. No mis siis ikka, hoidsime kinni ja magasime u 2 tundi.
Eve pidi nyyd helistama Otarile, kes on Eesti aukonsul Batumis ja kes oli meile organiseerinud majutuse. Otari andmed saime me tuttavate k2est ja yhtlasi oleme neile selle eest v2ga t2nulikud. Kiirest telefonik6nest selgus, et ta juba meid vaksalis ammu ootab. Et tulge aga parklassse, kyll ma teid 2ra tunnen. Meie samal ajal n2gime esimest korda elus Musta merd ja suuri laineid ja olime sellest vaatepildist vaimustuses.
Otar, soliidne vanem h2rrasmees, t6epoolest ootas meid ja kysis, kuidas meil rongis6it l2ks. Meie olime selles ja teistes kysimustes t2na hommikul suhteliselt napis6nalised. Pakkisime ennast kokku ja istusime Otari ilusasse autosse. Marial hakkas praktiliselt kohe syda l2ikima. Nimelt on grusiinidel eesm2rgiks s6ita v6imalikult ebaokonoomselt, mis v2ljendub selles, et kui on minek, siis on h2sti kiire minek ja kui on pidur, siis ikka h2sti j2rsult. Asja ei leevenda ka automaatk2igukast. Ja nii nad s6idavad p6hiliselt esimese-teise k2iguga. Samas seletas meile Otar lahti ka selle turvavoo v2rgi. Et turvavood ei luba takosjuhid panna sellep2rast, et siis on kliendil ebamugav. Selge see. Siis n2itas Otar meile natuke linna, andis strateegilised suunad k2tte ja viis meid hommikust sooma. T2na me saime hoopis teistsugust hatsapurit ja see tegi meiega imesid. Kui muidu n2eb hatsapuri v2lja nagu suur pankook v6i nagu suur pitsap6hi, siis see hatsapuri oli nagu laevuke, mille sisse oli pandud hiigelv6isilm ja soe muna ja siis see k6ik tuli 2ra segada ja nahka pista. Olime peale hommikusooki t2iesti komatoosses seisundis, j6ime 2ra m6ned limonaadid, mis on siin h2sti head ja eriti magusad. Meie p6hilisteks lemmikuteks on Tarhun ja pirnilimonaad, aga head on veel ka sidruni ja viinamarja omad. Siis Otar r22kis meile l6busaid lugusid eestlastest, kes siin Batumis k2inud on. P6hiliselt moodustasid selle kontingendi n2itlejad.
Siis viis Otar meid oobimiskohta, milleks on neoonrohelise maja ylemine korrus. Asukoht t2iesti super. Randa u 300m ja keskv2ljakule sama palju, kuulsa Inturisti ja Sheratoni hotellide vahepeal. Poisid said ilusama toa. Meie tuba on sinist v2rvi, krohv on veits seintelt alla langenud. Toas on 2 voodit ja kapp, mille otsas kohver ??? Vaade kellegi sisehoovi, kus toimub pidevalt aktiivne arutelu. M6ikord tundub, et nad teevad seda meie toas. Ja siin on vesi oop2evaringselt olemas. Grusiinid ise ka imestasid.
Me tahtsime v2ga kohe randa minna, aga olime nii v2sinud, et ei j6udnud jalga jala ette t6sta. Tegime v2ikse beauty-sleepi kella yheni ja siis s2ttisime Mariaga randa. Aga noh, meie randa j6udes j6udis sinna ka t6en2oliselt k6ige suurem vihm, mis siin selle aasta jooksul olnud on. Vaatasime natuke tormi ja laineid ja tegime pilti ja k6mpisime kurvalt kodu poole tagasi.
Poisid k2isid ka korra v2ljas jalutamas ja n2gid ikkagi yhte eesti turisti ka. Kui poisid tagasi tulid, siis olid meil k6hud juba v6rdlemisi tyhjad. Hakkasime 6htuks s2ttima. Maria proovis korra kontakti astuda ka Armeenia viisaga, aga need inimesed seal ei ole ka k6ige kiiremad inimesed nii et poolteist n2dalat peale seda, kui me viisa ankeedi t2itsime, ei olnud armeenlased ikka veel p2ris kindlad, kas meile viisat l6ppkokkuv6ttes anda v6i mitte.
Kella 21 ajal hakkasime linna poole jalutama. 6nneks olid Marttil kaasas kaks Euroopa Liidu vihmavarju, mis ta m6tles siia meeneks j2tta, aga nyyd kulusid need hoopis meile marjaks 2ra. Batumi linn on muidu ka, aga eriti oositi v2ga ilus. Isegi poistele hakkas meeldima. P2eval pole Batumi suurem asi, aga oositi on siin eriti uhke tulede m2ng. K6ik majad on tuledes, mis annab neile uhke v2ljan2gemise. Isegi majad, mis pole veel valmis v6i on muidu koledad, on tuledes. Ja juba on palju ilusam. Ja siis on siin veel eriti palju purskkaeve, selliseid modernseid ja 2gedaid. V2ga tore linn on.
Kuna me oleme ikka turistid, siis v6tsime suuna kohe rannapromenaadi 22rsesse parki, kus asuvad restoranid, t6en2oliselt kyll kallimad kui need kohad, kus kohalikud k2ivad, aga turismi peab ju ikkagi toetama. Ja hakkasime tellima. Selleks hetkeks tahtsime k6ike. Kas me juba oleme korranud kui head toidud siin on, lihtsalt k6ike tahaks syya ja kui oled n2ljane ka, siis v6tad k6ike, isegi kui tead, et ei jaksa 2ra syya. Saime soogi tellitud ja loomulikult oli vaja ka veini. Kuigi meil on kaasas puhtalt vene keelt r22kiv inimene, satume ikka ja j2lle kentsakatesse situatsioonidesse, nii ka see kord. Saime teda, et neil on valget veini pudelis ja punast nii pudelis kui klaasides. Tahtsime lahtist punast veini. Kas see on sama, mis klaasides vein? Vastus arusaamatu. Kui on, kas siis saaks seda ka kannuga, kannu ei ole. Kas te valate siis pudeli veini klaasidesse, ei vala. Ettekandja oli endast v2ljumas, meie samuti, sest tekkis kahtlane tunne, et seda veini me t2na ikka yldse ei saa. Hakkas juba laua 22rest lahkuma, meie j2rgi rookimas. 6nneks asi lahenes, saime oma veini ja toidud. Ma lihtsalt pean kirjeldama, mida me s6ime. 1. hatsapuri - super, 2. tomati-kurgi salat kreekap2hkli kastmega - super (jah Martin, t2naseks ma tean selle kastme retsepti), 3. kabatshokid, mis t2idetud kreekap2hkli pastaga - ma vist ei pea enam seda superit taha kirjutama, 4. seene, liha, koriandri salat, no eriti hea, 5. shashl6kk, keskp2rane, 6. siis yks asi, mille nimi ei tule meelde, aga keedetud kanaliha igast punaste juurviljadega ja kui me olime k6ik selle 2ra soonud ja 2gisesime rahulolust, siis tellisime veel puuviljavaagna, milles oli arbuusi, melonit, viinamarju, banaani, ploome, nektariine ja te ju kujutate ette kui head need olid. SUPPER.
Vahepeal olime hankinud infot, et kuskil on yks lahe baar nimega SOHO, mis erinevalt Tallinnas asuva nimekaimuga, ei ole stripiklubi. Saime suhteliselt t2psed instruktsioonid, kuidas sinna minna, aga nagu ikka j6uab info meieni erinevalt. Loomulikult sammusime esialgu t2iesti vales suunas, tyydates inimesi kysimusega, et kus see baar siis ikka on. Enamus olid arvamusel, et sellist baari pole olemas. Sattusime korraks sisse ka Inturisti hotelli, kus meid suht kahtleva pilguga j2lgiti. Martti yritas korduvalt yhelt ja samalt mehelt ikka uurida, kus see baar on, mees ei teadnud. Ei teadnud esimene ja teine kord ikka ei teadnud. Siis liikusime suuremate ooklubide poole, yks tundus eriti 2ge. Meid vaadati pealaest jalatallani yle ja oledi v2lja, et sellistes riietes te kyll sisse ei saa. Samas me polnud enda arvates yldse halvasti riides, kui meie Evega oleksime jalan6ud 2ra vahetanud, siis oleks ok. Aga poistel pole isegi nii uhkeid riideid kaasas, et sisse saada. Homme kavatseme ennast 2ra tuunida ja ikkagi sisse saada.
Pika, aga v2ga meeleoluka seiklemise j2rel, leidsimegi oma baari yles. Ja see oli yks 2gedamaid baare, kus me kunagi k2inud oleme. Ma ei saa sellest kirjutada, sest me kavatseme Tallinnasse ka samasuguse teha ja kui te kuuleksite kui 2ge see on, siis meie kojusaabumise hetkeks oleksid alakad (loe Paap ja Mart) juba ehitusega alustanud. Meil on valmis vaadatud juba asukoht ja tookohadki 2ra jagatud. Siis me saame arstitood teha nii hobikorras, v6tta nt aastakese vabaks, et ka raamat valmis kirjutada. Kas te siis ei teagi, et meie j2rgmine projekt on kirjutada raamat Meie Maailm, samast sarjast, mis Minu Ameerika, Minu Tai ja varsti tulev Minu Gruusia.
SOHO-s j6ime yhed v2ga maitsvad mojitod (v6ttes siinkohal tagasi yldistavad kommentaarid grusiinide kokteilitegemise kohta), vaatasime viiemeetriseid laineid ja tulimegi koju. R66msad, puhanud, rahlolevad, Uni tuli magus.

Kuidas me Shaakashvili saunas k2isime

T2na oli meil pikk ennel6una: 2rkasime hilja, tegime hommikused protseduurid ja hakkasime k6rvaltmajast poisse ootama. Ja siis nad tulidki: Martti nagu oma koju, aga Jaan oli nii erutunud, et jooksis kohe k2ttpidi Pireti roosip66sasse. Siis tegi pilti igast jumala viigimarjast, granaat6unast jan viinamarjast. Been there, done that!

Tegime ysna pikalt plaane ja poisid olid muutunud t2itsa n2rviliseks, sest nad tahtsid juba ammu linna peale minna. Martti pidi saama kokku yhe grusiinlannaga, kellega ta oli Tallinnas tutvunud. Meie- Eve, Maria ja Jaan l2ksime Jaanile Tbilisi linna n2itama. Selgus, et me Mariaga ikka tunneme seda linna juba peaaegu nagu oma viit s6rme. Meie 6nneks on Jaan suur pildistaja, sellega seoses sai temast "Meie Gruusia" ametlik fotograaf.

Liikusime palju jalgsi ja t6desime fakti, et see linn on v2ga ilus. Tbilisist voolab l2bi Mtkvari j6gi ja sellel on 6udsalt 2gedad kaljukaldad, mis 6htuti on ka valgustatud. J6e kaldal on presidendi loss ja m2gedes erinevad kloostrid ja kirikud. Yle j6e l2hevad ilusad sillad, yks rohkem valgustatud kui teine. Ja siis on neil m2e otsas p2ris oma Eiffeli torn, mis on tegelikult teletorn ja mis 6htuti on eriti 2ge. Sinna m2e otsa me plaanime igal juhul veel j6uda. Seal on vaateratas ka. S6naga- Tbilisi on ilus ja seda infot yritasime me ka igal sammul kohalikele jagada. Ja me saame aru t2di Piretist, kes igal v6imalusel oma toolepingut Gruusias pikendada tahab.

Anyway, meie Mariaga tahtsime t2na kindlasti 2ra k2ia seal saunas, kus Martti juba mitu p2eva tagasi ennast puhtaks kyyrida lasi. Neil on siin Tbilisi vanalinnas v22vlisaunad. Terve linnaosa on t2iesti kohutavat m2damuna haisu t2is, aga me pidime sinna saama puhtalt sellep2rast, et v22vel on h2sti kasulik meie lihastele ja nahale ja nad pidid seal maha koorima kogu meie vana naha. Siis saame me minna Batumi ja p2evitada nii et v2he pole.

Meie Sulev oli eile meile n2idanud, kus on k6ige parem ja puhtam saun ja selles saunas pidi k2ima ka president Misha. Martti muidugi v2itis, et see on liiga kallis, mist6ttu me Mariaga kulutasime asjatult aega ja uurisime hindu ka praktiliselt k6igist teistest saunadest ja siis selguski kurb t6siasi, et kui mehed saavad 3 lari eest yhissauna, kus on kylm ja kuum bassein, saun ja dushid, siis naised seda mitte ei saa. Naistele on selle raha eest pakkuda ainult dushid. Jee. Nagu, et mis m6ttes. Yhes saunas meile seletati, et naised pole nagu eriline klientuur, et nad v6iksid rohkem nagu oma asju teha, noh naiste asju. Ja siis me m6istsime, millise kullatyki olime me k2est lasknud, Sulev, ta tahtis meile t6esti parimat ja meie veel kahtlesime selles. Tyypilised eestlased, kahtlevad k6iges.

L2ksime siis Sulevi valitud  kohta, kus ta ise k2ivat. Seal meid juba r66msalt tervitati kui vanasid kundesid, sest eile olime me seal koos temaga korra juba k2inud. Saime sauna, kuuma basseini (loe: vanni), kylma basseini, puhta sisustuse ja puha. Isegi Maria tuli sauna. Seal oli v2hemalt 50 kraadi, s6naga natuke rohkem kui 6ues. Siis me vedelesime natuke aega nendes m2damuna haisuga vannides ja juba tundsime, kuidas see vesi meie kehadega imesid hakkas tegema. Ja siis tuli yks pyksikutes naine, kes palus meil asendid sisse v6tta ja hakkas meid, k6igepealt Mariat, siis Evet, pruuni vedeliku ja karu keelega kyyrima. Kui me kysisime vedeliku kohta, et mis see on, siis vastas ta iseenesestm6istetavalt, et see on 22dikas. Mida iganes. Igal juhul hakkas meilt kohutavalt palju mustarulle kooruma, panime silmad igaks juhuks kinni, et seda jubedust l2hedalt mitte n2ha. Vabandasime viisakalt ja ytlesime, et me just 2sja p2evitasime, et see on ainult p2evitus, mis meilt maha koorub. Vaevalt ta meid uskuma j2i. Siis uhas ta meid kuuma veega yle. Oleks eelistanud kylma. Ja siis veel pesi seebiga ja natuke nagu mudis ka. Igal juhul oli see jube m6nus ja protseduuride l6ppedes krudisesime me yleni puhtusest. Ja nahk oli h2sti pehme. Seda muidugi hetkeni, kui me saunast v2ljusime...

Nyyd oli meil juba ysna kiire, sest t2na on ju l6ppude l6puks ikkagi 1. september ja meil oli plaan minna kylla Pireti s6pradele, kelle lapsed t2na kooli l2ksid. V6tsime kaasa igasugu n2nni, ostsime tee pealt kaasa 9 liitrit veini, kaks kanistrit kylakostiks ja yhe 6htukseks rongis6iduks. Siis lilled ja minek.

Moodustasime v6rratu vaatega korteris oma v2ikse Eesti kommuuni: meie neljakesi+Piret+ Liia ja Georgi, kes on 7-aastane ja r22gib eesti, gruusia, vene, inglise ja saksa keelt. Siis Etu, Priit, kes tegeleb Gruusias t2htsate Euroopa asjadega, nende kaks last, kellest vanem l2ks t2na kolmandasse klassi ja kes m6lemad olid toodud n2nni yle v6rdlemisi 6nnelikud, nende vanaema, kellega meie poisid ennastunustavasse vestlusse langesid terveks 6htuks, soome s6ber Pasi ja Austraalia lambakoer Aki, kes on vaieldamatult k6ige armsam koer Gruusias. Meile pakuti v2ga head sooki, seltskonda ja isegi natuke tulev2rki. Tbilisi on tore linn.

Aga kell pool 10 6htul pidime me juba minema kiirustama, sest me hakkasime oorongiga liikuma niiskesse ja subtroopillisse kliimasse Musta mere kaldal- Batumisse. Et kui keegi kysib, et miks mitte ka Suhhumisse, siis viimane on grusiinide jaoks suletud piirkond, kuigi teoreetiliselt j22b Gruusia piiridesse.

Oorong l2ks 22.55. Me olime ennast varustanud 3 liitri punase hea Gruusia veiniga, mille peale Martti etteheitvalt kysis, et kas me peame nii palju seda ostma. Noh, ausalt oeldes, va2iksemates kanistrites lihtsalt ei myydud. V6tsime kohalikust putkast veel yhed m2ngukaardid, poisid jagasid kahele mustlaslapsele 2ra oma viimased myndid (sest nad on n6rgad) ja siis liikusime enda kupeede poole. Nelja peale oli meil ostetud kaks kupeed 11.vagunis. Peened punase sametiga kaetud voodid, telekas ja kolm peeglit kupees. L6ime kiiresti oma laagri lahti ja siis teatas Martti, et kuna see voodi on tema jaoks ilmselgelt liiga lyhike ja tema lyhikestes voodites ei maga, siis ta ei kavatse yldse terve oo otsa sinna voodisse minna. Ja seoses sellega ei tohi ka meie magama j22da.

Nii me seal siis virelesime, m2ngisime kaarte ja j6ime veini. M2ngisime Jimi, millest poisid algul ikka mitte tuhkagi aru ei saanud ja syydistasid Mariat, et see mingeid oma reegleid teeb ja nendel yldse v6ita ei lase ja kauplesid iga jumala m2ngu ajal, et Maria uued reeglid teeks. Ma ei tea, kas sellest s6ltuvalt v6i mitte, aga Maria t6epoolest v6itis. Kell pool 5 hommikul. Siis oli isegi Martti n6us korraks pikali heitma. Aga ainult juhul, kui keegi temaga koos platskaardi yle vaatab. L2ksid siis Evega. Platskaard pidi asuma 3 vagunit tagapool ja kohe, kui me olime l2binud umbes 17 vagunit, j6udsimegi sinna. T2ielik vaikus. Ei mingit pidu ega midagi. Ainult kaks umbkeelset grusiini, kes ei saanud Marttist aru isegi siis, kui ta vene keelt gruusia aktsendiga proovis r22kida. Aga see ei olnud vist ka grusiinide syy. Martti oli t2itsa pettunud. Meie kupee oli terves rongis t6en2oliselt k6ige k2rarikkam koht. Ja seda k6ike nende tobedate Maria reeglite p2rast.

J2ime magama, et kahe tunni p2rast 2rgata.

Head uut aastat, koolilapsed! Sulle ka, Liisi!       

Kuidas me Jumalale ja P2iksele palju l2hemale j6udsime

Piret 2ratas meid vara. Pool 9. Aga ega me sellep2rast kohe yles t6usnud. Veerand 10 olime nagu niuhti yleval, sest kell 10 pidi meid peale v6tma kuldne Infiniti ja viima meid praktiliselt maailma l6ppu. Tervis on t2itsa korras, t2name kysimast.


10 mintsi peale kymmet olimegi auto peal. Marttil l2ks lihtsalt pikemalt. Hetked iseendaga. V6i j2i hommikusook hiljaks v6i mida iganes.

Auto juures kohtusime enda autojuhiga, kelle nimi oli praktiliselt nagu Sulev. Linnast v2ljumine v6ttis meil tohutult palju aega. Asi oli selles, et me pidime t2na kindlasti ujuma minema ja siis selgus kurb t6siasi, et Maria oli kyll kaasa v6tnud kahed bikiini rinnahoidjad, aga mitte yhtegi paari pykse. Ikka juhtub. Ta ostis endale mitte rohkem kui 4 minutiga uued bikiinid, oleks pykse eraldi myydud, oleks ta ainult pyksid v6tnud.

Mingi tunni aja p2rast olimegi v6tnud suuna Tbilisist yles p6hja poole, kus kulgeb Gruusia s6jatee. Sinna teele j2i erinevaid vaatamisv22rsusi ja k6rged m2ed. H2sti ilus vaatepilt. Yldiselt h6lmavad need vaatamisv22rsused endas enamasti kirikuid v6i kloostreid, kuhu nagu 6igeusus kombeks, tohivad naised siseneda kaetud pea ja seelikuga. Mehed pikkades pykstes. Meil olid peaaegu k6ik riided valesti, aga 6nneks jagatakse kiriku ukse taga suuri p6llesid ja r2tikuid, mis saab siis endale strateegilistesse kohtadesse ymber t6mmata.

Tee oli v2ga kehv- auklik, aga selle eest h2sti kitsas. Kulges serpentiinina m2gede vahel, all oli kogu aeg kuristik. Aga meie autojuht oli tore. Ta oli 42- aastane soliidne h2rrasmees, ilusti riides. Maria teadis r22kida, et neil siin on firmariided v2ga olulised. Et kui nad palgap2eval raha k2tte saavad, siis soogiga olgu, kuidas on, aga yks paar Armani kingi TULEB osta. Mees, kelle nimi ikkagi ei olnud p2ris Sulev, aga Zura, r22kis vene keelt. Kohe alguses teatas Martti, et talle vene keeles r22kida h2sti meeldib, ainult et praktikat on kogu aeg nii v2he, ja hakkas kohe Suleviga igasugu asju r22kima. Naljakas oli j2llegi see, et vaatamata osaliselt t2itsa seosetutele s6nadele m6istis Sulev teda tihti poole lause pealt ja tegi suhtlemise kohe palju lihtsamaks. M6nikord j2i jutu m6te siiski ka talle hoomamatuks. See juhtus enamasti siis, kui Martti ytles n2iteks, et "gdjee zdes b6l?" v6i "jaa njee pjol" v6i yritas korduvalt vaenlase kohta "nemets" oelda. Et tema teada itaalia keeles on vaenlane umbes nii ja et miks ta siis vene keeles samamoodi ei v6iks olla. Zura sai sellest j2llegi aru ja ytles, et vaenlane on vrag ja siis me naersime k6ik koos. See vrag ununes Marttil muidugi momentselt 2ra ja ta r22kis edasi j2lle nemetsidest, aga siis me saime juba k6ik aru, et ta tegelikut ei m6elnud selle all sakslasi. Vist.

Seal m2gedes on v2ga palju allikaid, peaaegu igayhe juures neist tegime me ka peatuse, sest vesi oli erakordselt mineraaliderikas v6i lihtsalt jube kasulik. Proovisime p2he papahasid ja tegime pilti, sest me n2gime ikka harukordselt naljakad v2lja. Ostsime n2ksimiseks endale kivi peal p2ikse k2es kuivatatud viinmarja moosi, mis kaugelt n2gi v2lja nagu kuivanud suitsuvorsti nahk, aga maitses t2itsa kenasti.

S6ita planeerisime Kazbeki asulasse. Ma ei julge kirjutada linn, sest ma pole selles p2ris kindel. T6us oli planeeritud 3000 meetrini. Seal asus kuulus Gerketsi mungaklooster. Tee oli endiselt kohutav ja vaatepilt m2gedele jube ilus. S6itsime mooda erinevatest kyladest, mis yldiselt ei n2inud v2ga kenad v2lja. Umbes 2500 meetri peal j6udsime Gudauri asulasse, mis on Gruusia p6hiline suusakeskus. Isegi praegu olid seal m6ned m2etipud lumised. Temperatuur oli j2rsult langenud olles seal umbes 23 kraadi. Aga me trotsisime kylma ilma ja liikkusime edasi. Martti r22kis vahetpidamata vene keeles.

L6puks, kui 6hk juba v6rdlemisi h6re oli, j6udsime Kazbekki. See asub yleval natuke enne Vene piiri. Sealt kylast oli meil veel vaja tublisti t6usta, aga mehed olid keset teed yhe augu kaevanud, kuhu nad planeerisid paigaldada yhte kasti, Mis t2hendas, et me l2hme edasi kas jalgsi v6i kohaliku Nivaga. Otsustasime ennast mitte katkestada ja lasime s6idutada Nivaga 30 lari eest tippu. S6it oli muljetavaldav, loe ohtlik. Ma pole kindel, et nt. t2di Kadri oleks nutmata seda l2binud. Me tegime sellest ka yhe video, aga sel on n2ha ainult hyplemist.

Tipus asus mungaklooster, kus oli 10 pluss 1 asukat (koer, kes ehmatas Eve poolusrnuks). Klooster oli vana, u 11 sajandist. Mungad tulid sinna u 6 aastat tagasi. Meie Evega olime juba ennast varustanud vastavate riietega, Martti loomulikult mitte, aga temagi sai omale p6lle. Panime p6lema m6ned kyynlad, soovisime oma riivatuid soove ja kus mujal need ikka t2ide l2heksid kui seal soovides. Unustasime soovida, et sealt m2e otsast t2ie tervisega uuesti alla saaksime. No 6nneks ikkagi saime.

Seej2rel viis meie autojuht meid yhte kohalikku soogikasse sooma, esialgu andsime sisse tellimuse, selles meie ei osalenud, andsime end autojuhi turvalistesse k2tesse. Soogi ootamise ajaks s6itsime Vene piiri 22rde, seal olid h2sti suured m2ed, millest pilti teha ei tohtinud. Ja suundusime tagasi sooma.

Ja sealt ta tuli, esimeseks ylisuur hatsapuri, mille n2ol on tegu saiasarnase juustupirukaga, oli v2ga hea, selle juurde s6ime tomatisalatit, mis oli ka ylihea, siis saabus shashl6kk ja siis olime juba eriti t2is k6htudega. 2gisesime. Ja siis nad saabusid. 20 hinkaali. Me ei tahtnud enam yhtegi, aga pidime. Tahan meelde tuletada, et kui me k2isime yks p2ev soomas, siis kolme peale s6ime vaevu 2ra 10 hinkaali ja olime taiesti t2itunud, aga mida pidime me nyyd tegema. Andsime endast parima ja v6tsime Piretile kaasa 10 hinkaali. Piretile v2ga hinkaalid meeldivad. Kui olime soomise l6petaud, pani Martti j2lle kohatut. K6rval toas oli mingi p2evane jooma, kus olid toostid, sitarrem2ng, palju syya, yhes6naga k6ik nagu peab. Laul ja sitarrem2ng vaikisid ainult hetkeks, kui toodi uued soogid ja siis l2ks laul j2lle edasi. Ja siis teatab Martti oma parimas vene keeles, et just sinna peole tahaks Maria minna, siis vaikus ja ka Martti saab aru, millise n6medusega ta hakkama on saanud. Meie Evega ei pahandunud ja autojuht oli ka Martti olemusest selleks hetkeks aru saanud.

Anyway, suutsime vaevu autosse kobida ja hakkasime tagasi kimama. Sulev s6itis v2ga h2sti. Tee peal kohtusime paljude karvaste lehmade ja eeslitega. Isegi yhte sebrat n2gime. Vist. Ja hobuseid. Ja siis yhte imelikku kuue jalaga looma, mis, nagu l2hemal vaatlusel selgus, oli teise selga roninud eesel. Lihtsalt. Need lehmad ja eeslid koperdasid nagu kogu aeg tee peal ees ja kui me Sulevilt kysisime, et kuhu nad k6nnivad, siis ytles ta iseenesest m6istetava n2oga, et koju. Ja kui me kysisime, et kust nad teavad, kus nende kodu on, siis Sulev ytles, et kust nad siis ei tea. Saate aru, need grusiinid on isegi oma lehmad v2lja 6petanud, et need iseseisvalt koju tuleksid ja et nad ise jumala eest midagi tegema ei peaks.

Kuna Marial olid ju ikkagi ostetud uued slaavi bikiinid, siis me pidime ikkagi ujuma ka j6udma. Sulev viis meid h2sti ilusasse kohta, kus kynkal asus klooster ja ymberringi olid m2ed. Vaatepilt nagu s6rmuste isandas. Ja seal oli yks h2sti puhta vee ja t2iesti savise p6hjaga veehoidla v6i midagi taolist. Maria pani endale selga t2iesti tuttuued bikiinid ja noh, need olid mikroskoopilised. Ta oli ju kulutanud nende ostmiseks oma 4 minutit ja veidi alahinnanud kabariite. Aga v2hemalt strateegilised piirkonnad olid kaetud ja ujumas saime k2idud. Sulev tegi samal ajal meile kaldale l6kke, mis oli eriliselt romantiline. Kuivasime ja r22kisime j2lle eesti-vene-gruusia suhetest.

Peale seda pidime me kindlasti veel bussijaamast l2bi minema, et teada saada, kuidas me ometi Armeeniasse liikuma hakkame. Ainult kolmveerand tundi asjaajamist (ma ytlesin, et nad toimetavad aeglaselt, aga sinna juurde j6uavad 2ra r22kida terve maa ja ilma lood) ja juba oligi selge, et Jerevani s6idame me...taksoga. Nii tuleb k6ige m6istlikum, sest rong s6idab sinna peaaegu 24 tundi, aga auto ainult 4. Ja aega on meil v2he. Ega me siianigi ei tea, kas meie Armeenia viisad on valmis v6i mitte, aga me ei m6tle praegu sellele.

Sulev t6i meid kenasti koju. Kinkisime talle pudeli Vana Tallinnat ja ta oli selle yle v6rdlemisi 6nnelik. Siis me veel ootasime natuke aega Jaani, aga tema saabumist me ei n2inudki, sest tukk tuli enne peale.