Kuidas M2gede Pojad kohtasid Puhast P6hjamaa Ilu

Lennuk lendas Gruusiasse veidi yle kolme tunni. Mis on imelik, sest kaardi j2rgi asub Gruusia ikkagi karup...s. Googlemaps annab peale Tbilisi veel m6ne yksiku linna ja that's it. Lennukis oli peale meie veel 6 eestllst ja nad k6ik olid meile natuke tuttavad.
Yhes6naga j6udsime ilusti kohale, viskasime Jaanusega m6ned naljad, muuhulgas ta kutsus meid Gruusia haiglasse toole ja kurvastas meid, oeldes, et Batumis v6ib vihma sadada. Seda me kyll sisse pole planeerinud.

Peale passikontrolli j6udsime fuajeesse, kus meid ootas umbes tuhat kilavate silmadega murjamit ja v2ga ilus t2di Piret. Istusime kenasti taksosse ja s6itsime Pireti juurde koju. Ta elab Tbilisi eliitlinnaosas Vakes, t2nava nimi on juba nii keeruline, et seda ma kyll kirjutada ei oska. Maja asub k6rge raudaia taga ja aias kasvavad viigimarjad, viinamarjad ja granaat6unad. Etteruttavalt v6ib oelda, et hiljem me neid marju ka soome ja mitte v2he, sest nad risustavad puu otsast alla kukkudes Pireti aeda.

Pireti elamine koosneb kolmest toast ja koogist ja terrassist, toad on h2sti k6rgete lagedega. Ahjaa, ja vett ei ole kell 1.00-6.00. Lihtsalt. Ja k6ik.

Ja nii me siis istusime varahommikul kell 5 seal Taga- Kaukaasia terrassil ja j6ime Piretiga yhed rahustavad teed ja kaks pitsi rahustavat gruusia konjakit ja siis ta pakkus meile mahlaseid gruusia puuvilju. Just selleks me siis tulimegi.

Siis me l2ksime 2ra tuttu, sest kell 11 pidi meid juba pikisilmi ootama Martti, kes elab k6rvalmajas. Seal on v2ike hostel.

Peale seda, kui olime 5 korda kella edasi lykanud, juba 2rkasimegi. Vesi oli t2itsa olemas. Atraktsioonid n2gid ette, et l2ksime k6igepealt Marttiga... juuksurisse... Muide Martti on olnud Tbilisis kaks p2eva, kuna ta keeldus meiega yhes lennukis s6itmast ja saabus siia varem. Piret on ta korralikult v2lja 6petanud, nii et Martti teadis juba igasuguseid nurgataguseid. Temperatuur oli 37 kraadi ja me olime toast lahkudes momentaalselt l2bim2rjad. Meil on yldiselt kaasas kogu meie garderoobi k6ige napimad riided ja ainult yks pikkade varrukatega asi ja need on selle kliima jaoks ilmselgelt natuke liiga soojad.

Saatsime Martti kenasti juuuksurisse, lugesime talle s6nad peale ja l2ksime Mariaga automaadist kohalikku raha v6tma. Peale viite eba6nnestunud katset tilkusime higist. Istusime kohvikusse ja tellisime ice-latte ja hakkasime Marttit ootama. 80 minutit ja 30 larit hiljem ta tuli. Ilus nagu ime. Kohe h2sti ilus. Kes ei tea, siis Martti on Mariast kolm aastat vanem koolivend, nad k2isid koos GAGis ja h2ngisid yhes seltskonnas. Varsti liitus nendega seal g2ngis ka Jaan, kes samuti ylehomme varahommikul Gruusiasse j6uab. Martti on v2lja6ppinud politoloog ja etteruttavalt v6ib oelda, et ta paneb meid nii m6nigi kord natuke kohatusse olukorda r22kkides vene ja gruusia suhetest.

Edasi kulgesime raudteejaama, sest meil olid vaja v2lja osta Batumi rongi piletid. Kulgemiseks kasutame me taksot, sest see on lihtsalt nii odav. 5 larit praktiliselt yksk6ik, kuhu. 5 larit on 35 krooni. Liiklus Tbillisis on t2iesti kohutav, aga selle-eest ei tohi sa esiistmel s6ites turvavood kinnitada. Kui sa seda teha proovid, siis taksojuht muutub n2rviliseks, sest ega kogu aeg pole vaja turvavood kinni hoida ja tema ise ytleb, kui on v2ga vaja voo peale panna. Noh ja niimoodi me siin siis s6idame- ilma turvavoo, valgusfooride ja liiklusm2rkideta. Ja nii teevad k6ik. Ja suht paljud kulgevad tagurpidi nagu yldse. Ja keeravad teineteisele ette ja lasevad ohjeldamatult signaali, mis pidi t2hendama, et nad annavad m2rku, et siin s6idab yks ilgelt 2ge juht. M2letad, Sann, t2pselt nagu see video, mida me youtubist vaatasime.

Vaksalis l2ks meil kohutavalt palju aega. Grusiinid on yldiselt v2ga aeglased toimetajad. See puudutab k6ike peale soomise. Soovad nad kohutavalt kiiresti. Nad on v6imelised termiidi kiirusel 2ra h2vitama n2iteks 25 hinkaali. Ma muidugi pole t2pselt n2inud, kuidas termiidid seda teevad, aga tundub, et nad ikkagi sarnanevad. Suure mangumise ja asjaajamise peale saime l6puks piletid k2tte ja nyyd oli meil viimane aeg sooma minna.

J2llegi takso ja Martti juhatusel hinkaalinkasse, sest meie Mariaga polnud kunagi varem suuri pelmeene soonud. Kyll aga oli meid 6petatud, et mitte mingil juhul ei tohi 2ra syya seda taignanuppu, millest sa kinni hoiad kui sa hinkaali tyhjaks luristad. Selle 2rasoomine on v2ga halb m2rk j t2hendab, et sa oled n2ljane, mis on praktiliselt sama, nagu sa oleks vaene...mis on halb.

Peale hinkaalisid, hartsod ja tarhuni liikusime natuke mooda tanavat, saime s6imata kohalikult kerjuselt, ta arvates me olime Gestaapo sead. Ja kemplesime yhe v2ikse mustlasega, kes s6i kr6psu ja samal ajal nuias raha. Ja proovis meid katsuda. T2itsa ebameeldiv.

Koju j6udes proovisime me k6igepealt, kuidas yldse gruusia vein maitseb. Siis lugesime Eesti uudistest, et meil siin Tbilisis oli suuremat sorti elektrikatkestus, mist6ttu kogu linn mattus h2marusse. Meie ei pannud t2hele. Siis tegime m6ned ylest2hendused, 6ppisime tundma Gruusia kaarti, natuke ajalugu, tegime plaanid homseks, kui me hakkame s6itma p6hjapoole ja kus on igasugu vaatamisv22rsusi, mille nimed koosnevad praktiliselt ainult konsonantidest. Samal ajal vaatasime m6ned pikantsemad pildid Pireti erakogust.

Siis juba helistasid meile Martti Gruusia s6brad, kellega ta lennukis kohtus ja kellest ta yliv6rdes lugusid r22kis. Kesklinnas kohtusime me peale m6ne pildi tegemist siis Levani ja Gogaga. Nad tootavad mingis transpordifirmas ja k2ivad tihti Inglismaal, mis tegi nendest 22rmiselt open-minded noored grusiinid, kes r22kisid t2iesti vabalt inglise keelt. Levan oli 23 ja Goga 27 ja hakkab kohe abielluma.

Levan juhatas meid yhte t2iesti geniaalsesse kokteilibaari, mis asus t2ielikus urkas, aga oli v2ga 2ge. Yldiselt ta tahtis meile pakkuda eksootikat- ylih2id kokteile Gruusias. Baari omanik oli poiste tuttav ja yle keskmise abivalmis. Lubasid teha absoluutselt k6ike, mida me ainult kysida oskame. Koht oli t6epoolest nii 2ge ja no kokteilid... t2iesti kohutavad. Aga neile endale need v2ga maitsesid. Peale esimesi kokteile said baarist kohe otsa gin, toonik, coca-cola, j22d j2tkus ainult Martti ja Maria kokteilidele. Selline lugu.

Yldiselt manitsesid Piret ja Krabi meid mitte r22kima usust ja poliitikast ja noh me r22kisime terve 6htu usust ja poliitikast. Ja meditsiinist. Ja abiellumisest Gruusias. Gruusia poistel oli v2ga hea tuju, sest neil oli tool h2sti l2inud ja nad said ylemuse k2est kiita. Me olime k6ik v6rdlemisi 6nnelikud, et me yksteist niimoodi imekombel olime yldse leidnud. 6htu l6petuseks kallistasime ja musitasime p6hjalikult ning lubasime homme j2lle kindlasti kokku saada ja neid Piretile tutvustada.

Koju j6udes tahtsime me terrassil veel ainult korraks m6nusat Taga- Kaukaasia 6htut nautida, kui k6rvaltmajast poleks kostnud hele h2dakisa: "Maaaarrttttiii! Idi damoooiii!!!!" Martti perenaine oli teda kogu see aeg oodanud. Kell oli 3 oosel. Oli aeg l6petada.

Kuidas Eve ja Maria Aasiasse l2ksid

Tere s6brad!


Uus reis, uued kaaslased, aga meie, Eve ja Maria, oleme ikka samad. Et mis siis toimub? K2esoleva reisi sihiks on Gruusia ja Armeenia. Kestvus keskmiselt 2 n2dalat. Seltskonnaks Eve, Maria, Martti ja Jaan (kes on kyll v2ga ilus, aga keda Eve on n2inud viis minutit oma elust. V6i natuke v2hem). Kohalesaabumine ja 2raminek on p6nevuse tekitamiseks k6igil vandersellidel t2iesti erinev (Eve ja Maria siiski eraldi reisida ei oska, nii et nende ajad on 99% synkroniseeritud). Martti aga on juba kohal ja ootab meid. Ja lubas Gruusiasse konkreetselt sisse kolida. Palju 6nne, t2di Piret!

Teile v6ib tunduda sihtkoha valik kummaline, aga Maria t2di elab juba mitmendat aastat Georgias, toob meile sealt imeh2id veine, r22gib vapustavaid lugusid ja on nakatanud meie perekonda Gruusia- vaimustusega. Teised k6ik on juba 2ra k2inud ja osad isegi 2 kord. K6igile on meeldinud.

Armeenia sai lisatud sellep2rast, et seal pole jalle ykski normaalne inimene k2inud. M6ned yksikud teavad, et seal oli praktiliselt 22 aastat tagasi maav2rin, mida nad siiani yle elavad. Aga et reis yleliia tsiviliseeritud ei tuleks ja kuna ka seal elab meil tuttav, kelle jutud Armeenia kohta ei j22 mitte alla juttudele Georgia kohta, siis Julgete Eesti Naistena proovime 2ra. Tont teab, mis saab. Infoks niipalju, et grusiinidele meeldib kui nende maad Georgiaks kutsutakse.

Teedu andis meile kaasa oma imepisikese l2paka. Praeguseks pole me suutnud veel t2pit2hti yles leida, aga saate aru kyll kui viicite. Suure t6en2osusega neid t2hti siin ei eksisteerigi. Aga parem ikka kui kirillitsa.

Kui on uusi lugejaid, siis blogi nime kohta saate infot USA tripi esimesest sissekandest.

Selle asjaga on siis nyyd korras.



2raminek oli suurejooeline ja v2ga l6bus, nagu meile ikka kohne. Eks nad on ka rahul, kui meist veits puhata saavad. Kohal olid Maria koos vanematega, kes, nagu kord ja kohus Evele korra k6ne v6tsid, et kas ta on yldse tulemas v6i nii. Nad olid ilma Melluta- osadele tuntutud ka sharpei nime all- kes vahepeal proovis alakehast halvatud olla. Siis Eve perekond: ema, isa, 6de ja Teedu, puudus NiuNiu (v6ib-olla ta siiski istus autos- me ei tea, aga kindlasti oli ta m6ttes meiega, kuna juba p2eval yritas ta ennast Eve kohvrisse h2sti salaja 2ra pakkida). Siis Liisi, keda me pikalt ei n2e, kuna ta hakkab Inglismaal laulmist 6ppima, sest inimene, kes ei pea viisi, peab seda ikka 6ppima. Loomulikult oli kohal ka kamp alakaid, yks ilusam kui teine- puhtalt sellep2rast, et neil pole isiklikku elu ja nad teadsid, et pyhap2eva 6htul jagatakse Tallinna Lennujaamas tasuta alkoholi. Blond Mart, Paap, Palm ja imeilus Reimo. Puhas ilu. Maria isa on meile reisi peale kaasa palunud ka oma hea s6bra Jaanuse, kelle korteris Tartus Maria aastaid elas ja ma ytlen- see korter on n2inud nii m6ndagi. K6ik ikka selleks, et meil eriliselt ebamugav oleks ja et ta iga meie sammu Tallinna Lennujaamast kuni Tbilisini kontrolliks ( sest peale seda kontrollib meid juba t2di Piret). Me proovime mitte v2lja teha.

Tehtud kiire check-in, v6is alata reisi sisse6nnistamine, mispuhuks oli valitud 1 prosecco ja 1 vahuvein. Siis, nagu ikka, Maria ema manitsused ja kurb t6demus, et Tbilisis ja Yerevanis on tal kyll tuttavad ees, kes meist vajadusel kodumaale ettekandeid teevad, aga Batumis oleme me puhta omal vastutusel, mist6ttu suure t6en2osusega j2rgmise kahe n2dala jooksul yhtegi kainet hetke ei n2e. Seekord pole ju ka kaasas meie vana head iidolit Liisit, kes meil silma peal hoiaks.

Siis suuremat sorti kallistamine, kojuj22jatele s6nade peale lugemine, Mardi ja Palmi haiged naljad v2ikse Eve kulul ja l2inud me olimegi. Eve, Maria, 3 imehead Eve ema tehtud kotletti ja 2 tykki peaaegu Teedu valmistatud 6unakooki. Muide, kui purukoogile lisada natuke Juubeli tordipulbrit, siis v6ib p6him6tteliselt teha imesid. Hoidsime poialt, et turvakontrollist oma teemoonaga l2bi saame, sest AirBaltic toitumist puudutavate detailidega ei tegele. Nagu joomist puudutavate detailidegagi. Mist6ttu tuli enne lennukile minekut v6tta siiski yks tagasihoidlik vein. Maria on kahetsusv22rselt pire, kuna ta k2is eile venna synnip2eval ja sealgi jagati imekombel tasuta alkoholi. Ta otsustas olukorda 2ra kasutada. Kohvri reisile minekuks pakkis kokku tema ema.



Lennukis meile k6rvuti kohti ei leidunud. Olime juba leppinud saatusega, et peame j2rgnevad 50 minutit eraldi istuma, aga nii ei l2inud see mitte. Lennukis n2gime, et Eve k6rvale hakkab istet v6tma imeilus noormes jalas tulipunased kingad. Maria ei saanud j2tta seda saatuse hooleks ja tegi kiiresti juttu- peale seda ka kiire kohtade vahetuse. Reis Riiga oli j2lle omamoodi vanadekodu projekt (tervitame siinkohal Liisit!), keskmine vanus lennukis oli 76+. Ja kohe algul proovisid nad meiega tyli norida oeldes, et me r22gime liiga palju. No me ei olnud Mariaga juba mingi 60 tundi n2inud. Saage ometi aru. Pealegi meie neile ei oelnud, et lennukis oli t2na kuidagi erakordselt palju vanainimese l6hna tunda.

Riia lennujaamas astusime juba tuttavale noormehele julgelt ligi, tegime m6lemad (teineteisest s6ltumatult) komplimendi 2gedate kingade kohta, kutsusime teda Georgiasse kaasa, aga tal kahjuks Dublinis too ootas, pidi olema veinimyyja. Kysisime kiirelt nime, ytlesime oma blogi aadrssi ja l2inud ta oligi. Vedas j2llegi loomulikult, et ta yldse meiesuguste printsessidega kokku sattus, sest vastasel juhul oleks ta enda lennukist lihtsalt maha j22nud. Meie tegime tavalist, et kuhu minek ja tule ilus poiss Gruusiasse kaasa, kui siis hakkasime igaks petteks k6ik koos tema piletit vaatama. Selgus, et ta lennuk t6usis kirjade j2rgi 6hku t2pselt viie minuti p2rast. Siis me veel otsisime yles 6ige v2rava ja juhatasime veidi segaduses, aga sellest hoolimata t2iesti ilusa poisi kenasti 6igesse kohta. Siinkohal tervitame ilusate punaste kingadega Egertit, kes kahtlemata meie 6htu palju pikantsemaks muutis.

V2iksed 2pardused Riia lennujaamas olid, oleksime 22repealt ilma j22nud kahest Vana Tallinna pudelist, mis Maria ema meil kindlasti veel palus osta (Marial on praeguseks 2 pudelit ja Evel 4+2 pudelit- grusiinidele maitsevad magusad joogid), aga ei j22nud.

V6tsime 2 klaasi Martinit (k6ik ainult hea reisi 6nnestumise nimel) ja j2rgnesime t6mmudele mustades dressides m2gede poegadele. Nad t6esti vaatavad meid natuke kahtlaselt ja pakuvad igal v6imalikul juhul istet. Me ei saa juba aru, kas sellest keeldumine on hea v6i halb maneer.

Igal juhul oleme me lennukis ja seekord pole meid yhegi avaliku mikrofoniga taga otsitud. Mis on yldiselt hea m2rk.

Lennukis teeme v2ikse eine- kotletid, koogid (t2iesti geniaalne kombinatsioon), kaks 22rmiselt lahjat kokteili, mille me saime ikka tellida siis, kui Maria isa s6ber Jaanus baari k2rust tahtis mooduda- k6ik selleks, et meil eriti piinlik oleks.

Meie piinlikkuse kompenseeris t6siasi, et kui ostad kaks viina, siis saad kolmanda tasuta (emad- isad: need viinad on t2pselt 5cl-i, ei grammigi rohkem). Siis proovis meie tuju nagu hetkeks rikkuda yks t2pselt Eve ees istuv naine, kes hakkas kohe lennukisse j6udes tundma 6hupuudust ja sydamevalu. N2o j2rgi on ta meiega t2pselt yhevanune, mist6ttu on tema seisundi p6hjuseks k6ige t6en2olisemalt paanikah2ire. Ja nad veits nagu tahtsid arsti v6i midagi. Aga meie Mariaga oleme puhkusel, nii et yritagu ise kuidagi hakkama saada. Validoli neil ometi siin lennukis vist on...

Anyway, me hakkame varsti Aasiasse j6udma.